Justiitsminister Urmas Reinsalu on otsustanud pärast tutvumist Tallinna halduskohtu lahendiga, mis määras riigile kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmise eest Reimo Metsale kahjutasu maksmise, selle otsuse Eesti riigi nimel edasi kaevata.
«Olen tutvunud halduskohtu lahendiga. Vastustajana ei nõustu ma selle otsuse põhjendustes toodud argumentidega ja olen andnud korralduse esitada Eesti Vabariigi nimel kaebus ringkonnakohtule,» märkis Reinsalu Postimehele.
Reinsalu selgitas, et justiitsministrina on ta ühemõtteliselt seisukohal, et kellelegi ei saa tekkida subjektiivseid õigusi seadusest, mida ei ole olemas ja mis on parlamendi menetluses eelnõuna. Isiku õigusi ei saa ministri arvates rikkuda pelgalt fakt, et mingi kindla nimega õigusakti ei eksisteeri.
Seadusandja on riigikogu, kes võtab või ei võta seadusi vastu, rõhutas Reinsalu. «Eesti riigis eksisteerib võimude lahusus. Kohtuvõim ei saa asendada seadusandlikku võimu tema õiguspoliitilistes valikutes, kas mingeid küsimusi reguleerida või mitte,» leidis justiitsminister.
Reinsalu märkis, et sarnastes küsimustes on juba tehtud mitu kehtiva seaduse sisu laiendavat kohtulahendit. Tema arvates on õigusriikluse seisukohalt selguse saamiseks hädatarvilik riigikohtu lahend.
«Kohtupraktika toob samas argumentidega ilmsiks, et kooseluseadus on õigusloomeline praak,» möönis Reinsalu.
Tallinna halduskohus otsustas eile seksuaalvähemuste kaitsjana tuntud Reimo Metsa kaebust arutades, et kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmisega on riik tekitanud huvipoolele kahju ja peab maksma kahjutasu, kirjutas BNS.
Kohtusse jõudnud vaidlus seisneb selles, kas kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ja kas regulatsiooni puudumisega on tekitanud talle hüvitamisele kuuluvat kahju. Reimo Mets leidis, et riigi tegevusetus on toonud talle kahju ja ta nõudis halduskohtus justiitsministeeriumilt mittevaralise kahju hüvitisena 10 000 eurot.
Halduskohus rahuldas Metsa kaebuse osaliselt, mõistes justiitsministeeriumilt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 1500 eurot. Kohus asus seisukohale, et kaebajale on seadusandja tegevusetuse tõttu tõesti tekkinud mittevaraline kahju. Kahju on tekkinud tema väärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse läbi ning seadusandja tegevusetuse ja kaebajale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos.