Androidi kasutaja saab päästjatelt kiiremini abi kui iPhone’i omanik

Häirekeskuse töötaja.

FOTO: Mihkel Maripuu

Häirekeskus suudab androidtelefonilt helistaja asukoha positsioneerida üsna täpselt, iPhone'i omaniku asukohta on tunduvalt raskem kindlaks teha.

Need, kes isiklikku turvalisust oluliseks peavad, peaksid nutitelefoni valikul eelistama androidtelefoni, sest Androidi kasutajani jõuavad päästjad tunduvalt kiiremini.

Mullu suvel võttis Eesti häirekeskus esimesena maailmas kasutusele androidtelefonidelt hädaabinumbrile 112 helistajate täpse positsioneerimise, mis annab helistaja asukoha enamikul juhtudel kuni 50-meetrise täpsusega, mõnel juhul ka 2–3 meetrise täpsusega. «Häirekeskus saab täna 35 protsendi mobiiltelefonilt helistajate asukoha uue lahendusega täpsemalt määrata. Positsioneeritakse kõigi 112-le helistajate asukoht, kuid mida täpsem on positsioneering, seda vähem kulub hädaabikõnes aega asukoha selgitamiseks ning inimene saab abi kiiremini. Uus ja täpsem helistaja asukoha tuvastamine on 2016. aasta lõpu seisuga kasutusel  Eestis, Ühendkuningriigis, Leedus ja Austrias,» rääkis häirekeskuse peadirektor Janek Laev.

Apple'iga selline koostöö esialgu ei suju ning iPhone'ilt helistajate asukoha määramine nii lihtsalt ei käi. «Androidi puhul on asukoha määratlemine suhteliselt täpne, aga Apple ei võimalda veel täpset positsioneerimist. See, kui tema asukohta ei suudeta piisavalt täpselt kindlaks määrata, võib inimesele maksta mitte ainult tervise, vaid ka elu. See ei ole ainult Eesti, vaid kogu Euroopa probleem ja sellega tegeletakse,» ütles siseminister Andres Anvelt.

«Androidtelefonidelt helistajate asukohti määrame juba väga suure täpsusega. Meie eesmärk on jõuda koos poliitikutega nii kaugele, et ka teised tehnoloogia tootjad, eelkõige Apple, tuleksid ja teeksid sellesama arenduse ära. See aitab päästa inimelusid, see aitab meil kiiremini abi korraldada,» lisas ta.

Anvelti sõnul pole Apple'i soovimatus koostööd teha ainult Eesti probleem. «See on Euroopa probleem laiemalt. Küsimus ongi pigem poliitiline, et kuidas saada ka mitmes teises teemas ühine infotehnoloogiline ruum käima. Sellega tegeletakse Europarlamendi tasemel. See on laiem poliitiline protsess,» lausus siseminister.

Tagasi üles