/nginx/o/2017/02/13/6337853t1h5dd6.jpg)
Veel enne valitsuse istungit eelmisel nädalal koostas Keila linnapea pöördumise peaminister Jüri Ratasele, milles selgitas, et haldusreformi algusest saati on teiste seas riigihalduse minister Mihhail Korb jaganud seisukohta, et Keila linna sundliitmine ei oleks õiguslikult põhjendatud ja see oleks majanduslikult ja korralduslikult ebamõistlik.
Möödunud nädala neljapäeval tegi valitsus 22 ettepanekut omavalitsuse sundliitmiseks, muu hulgas tehti ettepanek ühendada Keila linnaga Keila, Vasalemma ja Padise vald ning Paldiski linn.
Peaaegu kogu möödunud aasta pidasid Keila vald, Vasalemma vald ja Padise vald ning Paldiski linn läbirääkimisi Lääne-Harju valla moodustamiseks. Kokkulepet ei saavutatud ja neid omavalitsusi võib oodata sundliitmine. Ent Keila linn keeldus ühinemisläbirääkimistest kohe protsessi alguses, vastates eitavalt Keila valla ettepanekule asuda läbirääkimistesse kahe linna ja nelja vallaga (esialgu tehti ettepanek ka Nõva vallale) ühendvalla moodustamiseks.
«Avaldasime algusest peale omapoolse selge seisukoha – jätkata iseseisva linnana,» selgitas Fels kirjas Ratasele. «Nüüd oleme saanud aga üllatuslikult teada, et valitsuserakond IRL on asunud survestama ka Keila linna sundliitmist,» lisas ta.
Fels toonitas Postimehele, et Keila linn on algusest peale öelnud välja selge seisukoha, et soovitakse jätkata iseseisvana. Selleks on Keila linnal ka kõik kriteeriumid kuhjaga täidetud: 10 000 elanikku, linn areneb kiiresti ja on võimekas, tuleb hästi toime.
«Pole mingit põhjust sundliitmiseks. Oleme piirkonna tõmbekeskus, nii arenemegi edasi, see ei saa olla ajend sunniviisiliseks liitmiseks. Sarnasest loogikast lähtudes tuleks meid liita Tallinnaga, seal on meie tõmbekeskus. Kuhu edasi? Kas moodustame ühtse Tallinna valla?,» nendib Fels.
Äsjane valitsuse otsus omavalitsuste sundliitmiste kohta tekitab Felsi sõnul põhjendatult pahameelt laiemalt kui Keila linnas. «Paljude väiksemategi valdade vägisi kokkupanemine pole vahend, mille abil kohalikku elu edasi viia,» lausus ta.
Felsi arvates on hästi hakkama saavate omavalitsuste lõhkumine või kiirkäigul ümber korraldamine haldusreformi käigus viga. Niinimetatud sundkollektiviseerimine nõrgendab tema hinnangul piirkonna inimeste kaasatust ja viib otsuste tegemise neist kaugemale. «Nii kaotame paikkonna näo, ääremaastumine kasvab, majanduslik efekt on aga küsitav. Haldusreformi mõte see olla igatahes ei saa.»
«Harjumaal, mille olukorda tean paremini, on enamuses tugevad ja tegelikult hästi hakkama saavad vallad või linnad oma väljakujunenud piirkondade, külade ning kogukondadega. Peame oma naabritest igati lugu, olen veendunud, et ka nn tagamaadel oleks enam aktiivsemaid keskusi vaja moodustada. Et inimestel oleks parem toime tulla kõikjal. Otsustustasand peab olema inimestele lähemal,» leiab Fels.
Valitsuses otsuste tegemise juures jääb linnapea sõnul praegu paratamatult mulje, et sageli kalkuleeritakse muudest huvidest: erakondlikest, poliitiliste plusspunktide kogumisest.
Keila linna sundliitmist pole eelnevalt pidanud vajalikuks piirkonna haldusreformiga tegelenud komisjon ega riigihalduse minister. «Mis põhjusel nüüd valitsuskabinetis tagaselja teisiti arvati? Solvav ongi, et targad poliitikud väljastpoolt otsustavad paikkonna arengut,» tõdes Fels.
Riigihalduse minister Mihhail Korbi (Keskerakond) leiab, et selline sundliitmine on ikkagi vajalik. Keila linna ühendamist nimetab ta keskuse ja selle loomuliku tagamaa ühendamiseks. Ühinemine naaberomavalitsuste vahel ilma Keila linnata tähendaks Korbi arvates ühinemist ilma piirkonna loomuliku keskuseta.
«Keila linn annab tööd paljudele Keila, Vasalemma ja Padise valla elanikele. Piirkonna ühistransport, sealhulgas tihe rongiliiklus käib valdavalt läbi Keila,» märkis riigihalduse minister.
«Keila linn ise jääb sel juhul ilma tagamaata keskuseks, mis võib takistada selle arengu edasist kavandamist. Sellise ohu mõistmist tõendab ka Keila linna eelmisel aastal tehtud ettepanek läbirääkimisteks mitmete ümbritsevate valdade külade liitmiseks linnaga,» leidis Korb ja lisas, et kui lühikeses vaates võib eraldi jäämine tunduda parem, siis pikaajalisest vaatevinklist oleks tugeva keskuse ja suure ning mitmekesise tagamaaga omavalitsusel jätkusuutliku arengu eelis.
Korbi sõnul on eksperdid välja toonud, et Keila kui tugeva keskuse väljajäämine ja Paldiski mitte kõige parem sobivus ühise omavalitsuse keskuseks võib tekitada pingeid tulevase omavalitsuse tasakaalustatud ja tervikliku arengu tagamisel.
Sundliitumise protsessi saab aga veel peatada. Kõigil omavalitsustel, kellele valitsus on ettepaneku teinud, on võimalik esitada hiljemalt 15. maiks põhjendustega arvamus, miks avaldaks nende eraldi omavalitsuseks jäämine piirkonna arengule ja elanikele positiivsemat mõju kui ühinemine.
Keila linnapea Enno Fels kinnitas, et Keila linn jääb oma seisukoha juurde ja nad jätkavad selle eest seismist. «Selgitame omi seisukohti veelkord valitsusele ja loodame, et jõuame positiivse otsuseni. Loodan seda ka teiste elujõuliste omavalitsuste osas. Edu neile!» lisas ta.