Vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmist toetab 71 protsenti naistest, kellel on juba lapsed ning süsteemi muutmist selliselt, et osa perioodist saaksid toetust ainult isad toetas vaid 26 protsenti vastanutest.
Uuring: pered tahavad vanemahüvitise asjus ise otsuseid langetada (1)
15. veebruar 2017, 06:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rahvas ei oota riiklikke suuniseid, mis on perele ja lastele kõige parem - inimesed tahavad ise otsustada, kes ja millal vanemahüvitist saab,» rääkis Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson.
Uuringu tellis MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja selle viis läbi Turu-Uuringute AS.
Johanson märkis, et valitsuses päevakorral olev vanemahüvitise süsteemi muutmise kava on tekitanud ühiskonnas laiema arutelu, kas ja mida muuta. «Süsteemi muutmise ootust kinnitavad juba eelmisel aastal Ühiskonnauuringute Instituudi poolt läbi viidud küsitluste tulemused, kuid selles, kuidas seda täpselt teha, ühiskonnas täielikku üksmeelt ei ole," lisas Johanson.
Tema sõnul uuris instituut novembris ja detsembris suuliste intervjuude käigus naistelt, kellel on endal kaks last, millised on nende seisukohad seoses kehtiva vanemahüvitise korraga.
Vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmist, kus praegust pooleteise aasta pikkust vanemahüvitise perioodi võiks tulevikus oma äranägemise järgi jagada kolmele aastale, toetas 71 protsenti vastanutest. Sealhulgas neid, kes vastasid «jah, toetan», oli 43 protsenti ja «pigem toetan» 28 protsenti.
Sellise muudatuse vastu oleks 23 protsenti, neist 13 protsenti vastasid «pigem ei toeta» ning 10 protsenti «üldse ei toeta». Kuus protsenti küsitletutest ei omanud sel teemal seisukohta.
Teiseks uuris instituut, kas emad toetavad, et osale vanemahüvitise maksmise perioodist oleks õigus ainult isadel, kusjuures emadele selle aja eest ei makstaks. Sellise variandi vastu oli arvestatav hulk – 67 protsenti küsitletutest, kellest 34 protsenti ütles «pigem ei toeta» ja 33 protsenti «üldse ei toeta».
Vanemahüvitise süsteemi muutmist selliselt, et osa perioodist saaksid toetust ainult isad, toetas vaid 26 protsenti vastanutest, neist kaheksa protsenti vastas «jah toetan» ja 18 protsenti «pigem toetan». Seisukoht puudus seitsmel protsendil vastajatest.
Art Johansoni sõnul on võrdlusena huvitav välja tuua, et 2016. aasta juunis toimunud analoogses küsitluses, kus silmast-silma intervjuud tehti 807 18-aastase ja vanema Eesti kodanikuga ehk küsitleti nii mehi kui ka naisi, sõltumata nende laste arvust, olid tulemused üllatavalt sarnased võrreldes aasta lõpus emade seas läbi viidud küsitlusega.
Küsimusele «Kas toetate seda, et osale vanemahüvitise maksmise perioodist oleks õigus ainult isadel, emadele selle aja eest ei makstaks», vastas «jah» ja «pigem jah» kokku 27 protsenti vastajatest. Selles küsitluses ei osanud suur hulk inimesi ootuspäraselt seisukohta võtta, neid oli 27 protsenti vastajatest.
Küsitlused viis Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi Turu-Uuringute AS. 2016. aasta novembris ja detsembris toimunud silmast-silma intervjuud viidi läbi kuni 45-aastaste naiste hulgas, kellel on kaks last. Kokku intervjueeriti 533 naist. 2016. aasta juunis viidi läbi silmast-silma intervjuud 807 18-aastase ja vanema Eesti kodanikuga.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on asutatud jaanuaris 2016. Ühiskonnauuringute Instituut on mõttekoda ehk thinktank, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.