Kui Keskerakonna populaarsus on uue valitsuse ametisse astumise järel veidi kasvanud, siis Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on toetust hoopis kaotanud, selgub Postimehe ja BNS-i tellitud Kantar Emori uuringust.
Keskerakonna toetus on olnud valitsuse moodustamise järel tõusuteel: kui novembris toetas erakonda 24 protsenti, siis detsembris 26 ja veebruaris 27 protsenti küsitluses osalenud kodanikest. Keskerakonna koalitsioonipartnerite populaarsus on samal ajal veidi kahanenud: SDE toetus oli novembris ja detsembris 19, veebruaris aga 16 ning IRLil novembris üheksa ning detsembris ja veebruaris seitse protsenti.
Kokku on koalitsioonierakondade toetus vähenenud mulluselt 52 protsendilt 50 protsendile veebruaris, riigikogu opositsiooniparteide populaarsus on samal ajal kasvanud 48 protsendini. Novembris toetas kolme opositsioonierakonda 44 ja detsembris 42 protsenti küsitluses osalenud ja erakondlikku eelistust omavatest kodanikest.
Kuigi riigikogus 30 saadikuga esindatud Reformierakond on opositsiooniparteidest endiselt populaarseim, on suurima, kolme protsendipunkti suuruse tõusu teinud riigikogus seitset kohta omav Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). Reformierakonda toetas eelmise aasta lõpus 23 ja veebruaris 25 ning EKREt novembris 10, detsembris 11 ja veebruaris 13 protsenti. Vabaerakonna toetus, mis detsembris langes 11-lt kaheksale, oli veebruaris 10 protsenti.
«Kui vaadata viimase kolme uuringuperioodi tulemusi, siis on näha Keskerakonna ning kahe tugevama opositsioonierakonna – Reformierakonna ja EKRE – reitingu mõningast tõusu. Samas on detsembriga võrreldes langenud SDE ja novembriga võrreldes IRLi reiting,» ütles Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog.
Tema sõnul on valitsuse vahetus mõjunud seega hästi valitsust juhtivale Keskerakonnale, halvemini aga teistele valitsuskoalitsiooni kuuluvatele parteidele. «See on olnud iseloomulik ka eelmiste valitsuste puhul, välja arvatud 2013. aasta lõpus, kui IRLi reiting ületas Reformierakonna oma. Kooskõlas valitsuskoalitsiooni kahe nõrgema positsiooni langusega on kahe tugevama opositsioonierakonna reiting tõusmas,» märkis ta.
Novembri algul juhti vahetanud ning sama kuu teisel poolel valitsuse juhtparteiks tõusnud Keskerakonna reitingu tõus on Voogi sõnul põhiliselt seotud pikema aja jooksul toimunud muutustega eestlaste eelistustes.
Kui näiteks septembris toetas Keskerakonda vaid seitse protsenti eestlastest, siis veebruaris oli nende hulk juba 13,7 protsenti. «SDE reitingut iseloomustab vastupidine trend: eestlaste hulgas on reiting pigem langemas ja mitte-eestlaste hulgas pigem kasvamas. Eestlaste hulgas on pärast Reformierakonda teiseks erakonnaks tõusnud EKRE 16,9 protsendiga,» lisas Voog.
Ratas: Keskerakonna teod vastavad rahva ootustele
Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ütles erakondade toetusnumbreid kommenteerides, et Keskerakonna tõus näitab rahva ootust inimkesksema poliitika järele.
Peaminister tänas Eesti inimesi jätkuva usalduse ning toetuse eest erakonnale ning eesmärgipärasele poliitikale. «Keskerakonna toetus on alates novembris valitsusvastutuse võtmisest veelgi tõusnud, mis tõestab, et oleme õigel teel,» ütles Ratas. «Keskerakond on Eesti riigi juhtimisse toonud tagasi mitmed olulised teemad ja väärtused, mis on seni liialt vähe tähelepanu saanud. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, toetused maaelule, õpetajate palgatõus ning kohalike omavalitsuste tugevdamine on mõned kaalukad näited meie poliitikast.»
Ta lisas, et mitmeid Keskerakonna poolt viimasel ajal lauale toodud teemasid on konkurendid püüdnud alusetult rünnata ja nende abil vastandusi tekitada. «Meie seisame oma programmis ja tegudes kõigi eestimaalaste eest, sõltumata nende soost, vanusest, rahvusest või elukohast. Antud uuring toob veelkord selgelt välja, et sellist lähenemist oskavad hinnata valijad nii Sakus, Sillamäel kui Saaremaal,» sõnas peaminister Ratas.
Karilaid: valijad on Keskerakonna tõusu peaministri erakonnaks heaks kiitnud
Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaidi hinnangul näitavad uuringutulemused, et valijad on Keskerakonna tõusu peaministri erakonnaks heaks kiitnud. «Lisaks on suudetud uusi valijaid ka natuke juurde võita. Jüri Ratas peaministrina on end õigustamas, kolme kuuga on tehtud mitmeid algatusi ning poliitikastiil eelneb selgelt Taavi Rõivase valitsuse omast,» ütles ta.
«Arvan, et kui nüüd põhjalikult tegeleda Arsenali, Autorollo ja parvlaevasaagaga edasi, siis valija saab aru Reformierakonna pikaajalisest ringkäendusest ja nende punktid hakkavad peatselt kukkuma,» lisas Karilaid.
IRL reitingust: oleme teinud julgeid otsuseid
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretär Kert Karus märkis äsja avaldatud erakondade reitinguid kommenteerides, et IRL on teinud julgeid otsuseid, mis esmapilgul ei pruugi olla kõige populaarsemad.
«Oleme teinud otsuseid, mida varasemalt ei ole julgetud teha ning need võivad esmapilgul tunduda ootamatud ja ebapopulaarsed. Samas on otsused Eesti riigile pikemas vaates vajalikud. Seisame jätkuvalt Eesti kodakondsuse ja eesti keele eest, majanduskasvu ja inimeste sissetuleku paranemise eest,» rõhutas Karus.
Ta tõi esile, et juba kolmapäevast saavad madala sissetulekuga inimesed deklareerida tulumaksutagastuse ning mõne aja pärast laekub see nende kontole. «See toetab töötamist ja kasvatab majandust. Reiting ei rahulda erakonda ja meil tuleb jätkuvalt tõsiselt tööd teha ja oma seisukohti kaitsta. Usun, et tõstame oma tegude ja otsustega inimeste usaldust IRLi suhtes,» lisas Karus BNSile.
Helme: EKRE toetuse tõusu taga on eestluse kaitse
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni juhi Martin Helme sõnul on EKRE reitingu tõusu taga erakonna selge positsioon eesti keele ja kodakondsuse kaitsel.
«13 toetusprotsenti näitab EKRE positsiooni stabiilsust ja ulatub viimaste kuude näitajast üles poole. Ma ei kahtle hetkekski, et pärast valitsuse vahetumist on just EKRE olnud kõige jõulisemalt asunud eesti keele ja kodakondsuspoliitika kaitsja rolli. See on kooskõlas meie partei aadetega,» ütles Helme BNSile.
Et sotsiaaldemokraadid on populaarsust kaotamas, on Helme sõnul tingitud mitmest asjaolusid. «Esiteks sotsiaaldemokraadid ajavad pöörast poliitikat, olgu see siis rahvusteemadel või erinevate keeldude rakendamise asjus. Kellelgi pole sisulisi vastuväiteid, et alkoholipoliitika vajab korrigeerimiswt, kuid viis, kuidas sotsid seda teevad, ajab rahval karva turri,» arutles Helme.
Tema sõnul on ametlikult küll kodakondsusteemadel senise korra lõdvendamise asjus eestkõnelejaks Keskerakond ja Jüri Ratas, kuid kõik ju teavad, et sotsiaaldemokraate selles küsimuses usaldada ei saa. «Ja see, et IRL sellises koalitsioonis populaarsust juurde ei võida, on ju loomulik,» märkis Helme.
EKRE fraktsiooni liidri sõnul väljendab asjaolu, et koalitsiooni populaarsus on langustrendis, rahva pettumust uue võimuliidu suhtes. «Inimesed on aru saanud, et mingit uut poliitikat ja värskust pole tulnud,» rõhutas Helme ja prognoosis, et kevadeks langeb võimuliidu populaarsus veelgi. «Aprilliks ja maiks on uued trendid selged ja tekivad uued poliitilised jõuvahekorrad,» ütles Helme.
SDE: tulemus oli ootuspärane
Sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretär Kristen Kanarik sõnas tulemust Postimehele kommenteerides, et väike langus reitingus oli eeldatav.
«Novembris-detsembris olime ju valitsuse vahetuse eestvedav erakond, mis lõi positiivse jõulise kuvandi. Jaanuarikuus on nüüd pilt loomulikult selgemaks saanud. Me oleme tugeval kolmandal kohal, kuid me ei ole ise peaministri erakond,» kommenteeris Kanarik.
Tema sõnul on erakonnal hetkel pigem vaikne aeg, kus pole vaja teha suuri läbimurdeid ning tegeletakse uute positiivsete algatustega.
Pevkur: Reformierakonna sisemine korrastumine mõjus reitingule hästi
Reformierakonna sisemine korrastumine on mõjunud hästi erakonna reitingule, ütles erakonna esimees Hanno Pevkur.
«Reformierakonna sisemine korrastumine ja rohkem avatumaks ning kaasavamaks muutumine on ka meie toetajatele sobinud,» ütles Pevkur kolmapäeval BNSile.
«Mis puudutab valitsuserakondi, siis on selge, et sotside pakutav keeldude riik eestlastele ei sobi ja IRLil on raske seletada oma valijatele järeleandmisi Keskerakonnale keele või kodakondsusteemadel,» kommenteeris Reformierakonna esimees.
Kantar Emor esitab erakondade toetuse nende vastajate põhjal, kel on erakondlik eelistus olemas. Neid inimesi, kes ei osanud eelistada ühtki parteid, oli veebruaris 20,7 protsenti. Uuringufirma küsitles 3.–13. veebruarini veebiintervjuude käigus 882 valimisealist kodanikku vanuses 18–74 aastat. Jaanuaris Kantar Emor erakondade populaarsust ei uurinud.