Linnavalitsus: tallinlased on kodulinnaga väga rahul

Tallinna linn õhust.

FOTO: Sander Ilvest

Linnavalitsuse tellitud uuringu tulemused näitasid, et Tallinna elanike rahulolu oma elukeskkonnaga on väga kõrge.

«Tallinna kui elukeskkonnaga on väga või pigem rahul 95 protsenti ning oma linnaosaga 93 protsenti linnaelanikest, ja see trend on olnud aasta-aastalt kasvav,» ütles linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas, viidates aastale 2006, mil see näitaja oli 69 protsenti. Kõige enam on tema sõnul oma linnaosaga rahul Nõmme elanikud (98 protsenti).

Uuringu kohaselt on Tallinna elanikud kõige rohkem rahul õhu puhtusega (85 protsenti), tänavanimede ja majanumbrite tähistusega (83 protsenti), haljasalade ja parkide seisukorraga (83 protsenti) ja ka nende piisavusega (82 protsenti) ning vibratsiooni tasemega (82 protsenti). Enim rahulolematust tekitavad aga avalikud tualettruumid – avalike tualettruumide seisukorra ja piisavusega haljasaladel ja parkides on rahul vaid 17 protsenti tallinlastest.

Samas ütles iga neljas Tallinna elanik, et ei tunne oma linnaosas millestki puudust, st kõik on olemas. 14 protsenti tallinlastest tunneb oma linnaosas siiski puudust ujulast, veekeskusest või saunast. «Mustamäel ja Põhja-Tallinnas oleme seda puudust juba likvideerima asunud – Akadeemia tee 30 kinnistule kerkib koostöös erasektoriga järgmiseks aasta lõpuks avaliku sauna ja ujulaga spordikompleks,» ütles Aas. «Põhja-Tallinnas valmib aga juba sügiseks uus, kaasaegne ja moodne Sõle spordikeskus – multifunktsionaalsesse spordirajatisse on muuhulgas kavandatud ka kaheksa 25-meetrise rajaga ujula ja lastebassein, lisaks kolme väljakuga pallimängusaal, üheksa rajaga vehklemissaal ja kaks väiksemat spordisaali. Ujula plaanime rajada ka Lasnamäele Tondiraba jäähalli naabrusse.»

Aas lisas, et Nõmme ja Haabersti linnaosa elanikud on saanud juba aastaid linnaujula mõnusid nautida. Samas leidus uuringus osalenud inimesi, kes ei teadnud, et Nõmmel ja Haaberstis on ujula olemas ning avaldasid selle kohta rahulolematust.

Tallinlaste peamiseks liikumisviisiks on jätkuvalt ühistransport (47 protsenti) – igapäevaseid ühistranspordiga liiklejaid on enim Mustamäe (42 protsenti) ja Lasnamäe (41 protsenti) elanike hulgas. Samas on kasvanud auto kui peamise liikumisviisi osakaal (39 protsenti). Tallinna leibkondadest 74 protsendil on vähemalt üks töökorras sõiduauto. Kasvanud on ka kaht autot omavate leibkondade hulk – aasta varem 11 protsenti, nüüd 22 protsenti. Ühistranspordiga tööpäeval liiklejatest 59 protsenti ei pea tegema ühtegi ümberistumist, peamisse sihtkohta jõudmiseks peab aga tegema vähemalt ühe ümberistumise 40 protsenti ühistranspordikasutajaist.

Küsitletuist kokku 86 protsendi hinnangul on ühistranspordi olukord aastaga samaks jäänud või paremaks muutunud, kusjuures ühiskaart on 95 protsendil tallinlastest. 28 protsendi vastanute hinnangul ühistranspordiga mingeid probleeme ei ole, siiski loetakse probleemiks sõidukite ebapuhtust (20 protsenti) ja liiga suurt täituvust (20 protsenti).

Uuringu viis 2016. aasta sügisel Tallinna linnakantselei tellimusel läbi sotsiaal- ja turu-uuringute firma Faktum & Ariko, peamiseks eesmärgiks oli saada ülevaade Tallinna elanike hinnangutest linna avalikele teenustele.

Küsitlus viidi läbi telefoniküsitlusena Tallinna elanike seas alates 15. eluaastast. Küsitluses osales 1500 vastajat. Valimi kujunemisel on arvesse võetud võimalikult sarnast struktuuri Tallinna elanikkonna proportsioonidele vanuse, soo, rahvuse ja linnaosade lõikes.

Tagasi üles