Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/03/10/2883844t1hc977.jpg)
/nginx/o/2016/12/19/6189699t1hf462.jpg)
Majandus- ja taristuminister Kadri Simsonil (Keskerakond) pole praegu plaanis kohtumisi Venemaa kolleegidega, et püüda kaasa aidata transiitkaupade kadumise tõttu kriisi sattunud Eesti raudteeäri päästmisele.
Eesti Raudtee peadirektor Sulev Loo on öelnud, et Venemaalt tulev transiidivoog kahanes majanduspoliitika tagajärjel. Venemaa Raudteed ei suuna oma kaupu kuhugi Eesti kaudu hoolimata sellest, et Ust-Luga sadam ei saa nendega hakkama. Milliseid võimalusi näete olukorra muutmiseks?
Venemaa on teinud suuri investeeringuid oma sadamatesse ja suunab vedajaid kasutama esmajärjekorras neid, et riigile tehtud investeeringud tagasi teenida. Eesti riigil nende protsesside mõjutamiseks väga palju võimalusi pole, kuna tegemist on eelkõige teise riigi majanduspoliitiliste kaalutlustega ning Eesti ise pole kaupade omanik ega nende vahendaja.
Eesti riigi ülesanne on esmajärjekorras tagada ettevõtjatele-kaubaomanikele kvaliteetne ja konkurentsivõimeline transporditaristu ning mõistlik õigusraamistik, mis majanduslikult motiveeriks kaubaomanikke eelistama meie transpordikoridori. Kui meie taristu kasutamiseks on majanduslikud eelised, siis ilmselt tuleb üle saada ka teatud poliitilistest takistustest – paraku vastastikused majandussanktsioonid praegu selleks suuri eeldusi ei anna.
Kuidas näete olukorda, kus raudteejuhi väitel ei astu ministeerium transiidiäri nimel vajalikke samme?
Esimesed sammud transiidisektori madalseisu lõpetamiseks on plaanis. Majandusministeeriumis on kunagi loodud transiidikomisjon, mida pole aga 2010. aastast kokku kutsutud. Kohtusin Eesti logistikaettevõtjatega mõned nädalad tagasi ja andsin lubaduse, et transiidikomisjon uuendatud koosseisus peab minu ettepanekul uuesti tööle asuma. Eks siis valdkonna kandvamad jõud annavad nõu, mida teha.
Millal kavatsete kohtuda oma Venemaa kolleegidega?
Sellist kohtumist ei ole hetkel plaanis.
Kas majandusministeeriumis leidub ametnikke, kes tunnevad piisavalt transiidiäri, Venemaa kombeid ja vene keelt, et tegusalt mõjutada selle tööstusharu arengut?
Olen kindel, et meil on vajalike oskustega inimesed olemas. Tuleb aga mõista, et ametnikud ei tegele äriga. Ametnikud peavad tundma oma valdkonda sellises ulatuses, et nad oskaksid sobivalt kujundada regulatiivset keskkonda ja efektiivselt osutada seadusega kooskõlas avalikke teenuseid. Eesti on avatud majanduse ja läbipaistva asjaajamisega riik, kus ametnikud ei sekku ettevõtjate pärusmaale.
Milliseks hindate transiidiäri rolli Eesti majanduselus?
Transiit on Eesti jaoks kindlasti tähtis haru, kuid paraku selle mõjukus väheneb. Tuletan meelde, et kui 2006. aastal veeti Eesti Raudtee taristul ligi 45 miljonit tonni kaupu, siis tänaseks oleme jõudnud ligikaudu 11 miljonit tonni tasemele. Ma loodan, et suudame seda arvu kasvatada, kuid paraku näitab praktika midagi muud. Me peame liikuma seniselt ida-läänesuunalisest transiidilt rohkem põhja-lõuna suunale. Siinkohal aitab kindlasti kaasa Rail Balticu projekt.