R, 19.08.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti kodanike surmajuhtumite arv välismaal on kasvanud

Andres Einmann
Eesti kodanike surmajuhtumite arv välismaal on kasvanud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Leinalipul on must lint.
Leinalipul on must lint. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Välisesindused aitasid mullu 92 korda välismaal surnud kodaniku lähedasi asjaajamisel, aastaga on taoliste juhtumeid tulnud juurde viiendiku võrra.

2015. aastal aitasid Eesti välisesindused ja aukonsulid Eesti kodanikke välisriigis surnud kodaniku põrmu kodumaale toimetamisel 75 korda.

Eesti kodaniku surma korral informeerib asukohariik Eesti välisesindust, kes omakorda edastab teate Eesti kodaniku surmast tema sugulastele või lähedastele.

Konsuli kohus on abistada omakseid põrmu transportimisel asukohariigist Eestisse, mis muuhulgas hõlmab vajalike dokumentide väljastamist, urni või kirstu pitseerimist. Põrmu tuhastamise ja transpordiga seonduvad kulud peavad katma sugulased või lähedased.

Enamasti annavad välisesindused abi dokumendi kaotuse korral

Eesti kodanikud on hakanud välismaal olles mõistlikumalt käituma ning hoidma oma vara ja dokumente hoolikamalt.

«Eestlased on hakanud targemini reisima, kaotavad vähem asju ja oskavad ise abi leida,» ütles välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa reedel korraldatud pressibriifingul.

Möödunud aastal tehti 1350 konsulaarabiga seotud toimingut, mida on ligi viiendiku võrra vähem kui aasta varem. «See tähendab, et iga päev sai alguse umbes neli uut konsulaarabi juhtumit,» märkis Eesmaa. Lõviosa juhtumistest ehk ligi 60 protsenti on seotud reisidokumendi kaotusega.

«Kui vaadata statistikat, siis keskmiselt pöördus konsulaarabi saamiseks meie poole dokumendi kaotuse tõttu 2,2 inimest, ehk kui keskmiselt on Eesti leibkonna suurus 2,3 inimest, siis see tähendab, et iga päeva kaotab oma reisidokumendid üks perekond,» rääkis Eesmaa.

Möödunud aastal andis ministeerium 788 korral abi asendusdokumendi saamiseks, 158 juhul abistas kinnipeetud kodanikke, 71 korral õnnetuse või haigestumise puhul, 49 juhul aidati inimesi rahakaotuse korral, 17 korral anti abi kuriteo ohvrile ning 175 juhtumit olid sellised, mida ministeerium klassifitseeris muu konsulaarjuhtumi alla.

Aukonsulite vahendusel tehti konsulaartoimingutest ligikaudu kuuendik ehk nende abil lahendati 216 juhtumit.

2015. aastal andis välisministeerium konsulaarabi 1647 korral, 2014. aastal 1562 ja 2013. aastal 1396 korral.

Nõudlus Eesti viisade järele kahanes kolmandat aastat järjest

Eesti viisa taotluste arv kahanes mullu kolmandat aastat järjest, kuid kahanemine näitab peatumise märke. Eelmisel aastal esitati Eesti konsulaaresindustele 126 062 viisataotlust, mida on viis protsenti vähem kui aasta varem.

«Eelmine aasta küll viisataotluse arv kokkuvõttes vähenes, aga aasta viimaste kuude viisataotluste arv kasvas tuntavalt, millest võib järeldada, et huvi Eestisse reisida on hakanud kasvama,» Eesmaa.

2015. aastal langes viisataotluste arv eelneva aastaga 23 protsenti ja 2014. aastal kahanes viisataotluste arv 2013. aastaga võrreldes 15 protsenti.

Viisataotlusi menetletakse kokku 20 välisriigis asuvas 23 välisesinduses. 93 protsenti taotlustest menetleti kolmes välisriigis asuvas viies esinduses: Venemaal Moskvas, Peterburis ja Pihkvas, Valgevene pealinnas Minskis ja Ukraina pealinnas Kiievis. Mitmekordsete viisade osatähtsus moodustas 2016. aastal neli viiendikku kõigist väljastatud viisadest, aasta varem oli see kolmveerand.

Viisakeeldumiste osakaal langes 2015. aasta 1,71 protsendilt eelmisel aastal 1,35 protsendini.

Märksõnad
Tagasi üles