Nestor: kaotame presidendi puhkuse ära

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Riigikogu esimees Eiki Nestor peab seaduse järgi asendama presidenti tema puhkuse ajal.

FOTO: Alar Truu/Õhtuleht

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul oleks juriidiliselt kõige lihtsam presidendi puhkus ära kaotada.

«Kuna kaasajal on väga raske presidendil öelda millal ta siis või kuidas tal tekib õigus oma ülesandeid mitte täita, et tegelikult on tal võimalus neid täita igal ajal 24 tundi ööpäevas, et siis teha nii nagu riigikogu liikmetel on, et meil ju teatavasti puhkust ei ole,» vahendab ERR uudised  riigikogu esimehe Eiki Nestori intervjuu «Aktuaalsele Kaamerale». «Juriidiliselt kõige lihtsam, et öeldaksegi ära et ei olegi puhkust ja kogu lugu,» lisas Nestor

Riigikogu põhiseaduskomisjon hakkab kaaluma kahte ülejäänut varianti, millest esimese järgi tuleks seaduses selgelt sõnastada, et riigikogu esimees peab täitma presidendi kohuseid. Teisel juhul tuleks väga täpselt seaduses välja tuua, et president täidab ka puhkusel olles riigipea ülesandeid.

Presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo saatis riigikogu esimehele Eiki Nestorile kirja, kus märkis, et presidendi puhkuse menetlemise keerukas kord põhjustab nii riigi haldusaparaadile kui riigikogule olulist lisakoormust. «Keeruka protseduuri rakendamatust praktikas kinnitab tõsiasi, et pärast iseseisvuse taastamist pole ükski Eesti president talle ettenähtud puhkust kasutada saanud,» nentis ta. Kasutamata jäänud puhkuse eest makstakse presidendile volituste lõppemisel hüvitist.

Kui president soovib praegu puhkusele minna, lähevad tema volitused üle riigikogu esimehele, kelle volitused riigikogu liikmena lõpevad ja kes peab peatama ka oma erakondliku kuuluvuse. «Riigipea asendamise ajal ei tohi riigikogu esimees täita talle riigikogu esimehe ametis ette nähtud ametiülesandeid ning tema ülesandeid peab hakkama täitma riigikogu esimene aseesimees.

Samuti peaks ajaks, mil riigikogu esimees täidab presidendi ülesandeid, asuma suure tõenäosusega riigikogusse asendusliige. Lisaks kaasneb sellega asjassepuutuvate isikute palkade, puhkuste ja erakondadele määratud pearahade ümberarvestamine,» kirjutas Riisalo.

Samuti on praegune regulatsioon tema sõnul mitmeti mõistetav. «Erinevaid tõlgendusi võimaldab 2001. aastal vastu võetud presidendi töökorra seaduses sätestatu, mille kohaselt loetakse puhkust takistuseks, mille tõttu on president ajutiselt võimetu oma ülesandeid täitma.

Tuleb aga märkida, et ka puhkuse perioodil säilib riigipeal presidendi staatus ja võime oma ülesandeid täita. Vajadus riigipead tänases, digitaalset suhtlemist võimaldavas maailmas puhkuse ajal asendada, on seetõttu küsitav,» ütles Riisalo ning palus riigikogul presidendi puhkuse rakendamisega seotud asjaolusid analüüsida ning vajadusel täpsustada kehtivaid regulatsioone.

Parlamendi põhiseaduskomisjon kohtub president Kersti Kaljulaidiga järgmisel nädalal.

Tagasi üles