«Olukorrast riigis»: Manitski Päevalehe müügist kasu ei saanud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Jaan Manitski.

FOTO: Egert Kamenik

Ajakirjanik Anvar Samost leidis, et tõenäoliselt see kinnisvara, mille Jaan Manitski sai vastutasuks oma 50-protsendilise osaluse eest Eesti Päevalehes, ei kata ilmselt suurematki osa sellest rahast, mis Manitski aastate jooksul Eesti Päevalehte pani.

«Tundub, et päris pikka aega on ajalehes olnud punnseis, kus omanike 50/50 vahekord pole lasknud mingeid konkreertseid otsuseid teha,» sõnas Samost Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».

«Jaan Manitski on seal osalust omanud algusest peale ja mitte ärilistel, vaid aatelistel kaalutlustel. Ta on matnud tohutu hunniku raha sinna lehte,» meenutas ajakirjanik Kalle Muuli, kes oli 1990. aastate keskel Eesti Päevalehe esimene peatoimetaja.

«Mina ei usu, et lehte kavatsetakse kellelegi edasi müüa, selles oleks Luik Manitskiga kokkuleppele saanud küll. Mis oleks ostja motiiv? Ta satuks väga halba olukorda, tal poleks levivõrku, veebiväljaannet, trükikoda, konkurentsisituatsioon oleks väga kehv,» leidis Muuli.

«Küll on võimalik, et senisel kujul EPL mingi aja pärast enam ei ilmu, muutused peavad olema väga drastilised, et seda lehte saada kasumisse, mida Ekspress Grupp kindlasti plaanib,» sõnas Muuli.

«See, mis EPLiga toimub, on suuresti seotud Delfi ostuga, EPLil pole korralikult välja arendatud konkurentsivõimelist veebiväljaannet,» rõhutas Muuli.

«Ajakirjanike, kodanike ja terve ühiskonna huvides oleks, et ajakirjanduslikult oleks võimalikult mitmekesine pilt. Kui tehingu tulemusel mitmekesine pilt kannatab, siis on see väga halb. Luike ajakirjanikuna teades loodan, et nii ei lähe,» sõnas Samost.

Muuli nõustus Samosti viimase arvamusega. «Postimehele oleks Päevalehe kadumine väga halb.»

Tagasi üles