Inimestel keelati Vabadussõja võidusambale pärgi viia Täiendatud kell 13.56 - lisatud kaitseväe peastaabi kommentaar.

Ajaloolane Risto Koovit ning filmirežisöör Arbo Tammiksaar viisid täna hommikul pärja Vabadussõja võidusamba jalamile, kust see ära korjati, kuna enne presidendi toodud pärga peab samba jalam olema tühi. Üritust korraldanud kaitseväe peastaabi kinnitusel peab inimestel olema võimalus pärgi ausamba juurde tuua.

«Ma ei esinda ühtegi organisatsiooni, ühtegi isikut ega asutust, vaid ma oma pere nimel olen alati 24. veebruaril viinud pärgi kohtadesse, mis minu jaoks on olulised,» rääkis ajaloolane Risto Koovit.

Pärast lipuheiskamise tseremooniat Toompeal on Vabaduserist olnud alati esimene koht, kuhu Koovit pärja on viinud. Tavaliselt on see olnud enne ametlikku tseremooniat. «Läbi kahe presidendi ei ole kunagi olnud probleeme, et minu pärg või kellegi teise toodu kimp või küünlad oleksid seganud,» rääkis ajaloolane. Kooviti sõnul on ta hiljem kas ametlikul üritusel kohal olles või seda teleri vahendusel jälgides näinud, et pieteeditundega käsitletakse juba samba juurde toodud pärgi ja küünlaid.

Uus kord

Mehe suureks üllatuseks astus täna hommikul pärga viies tema juurde üks naine, kes küsis, kas tal on midagi selle vastu, kui ta pärg ära võetakse.

«Ma ei saanud isegi küsimuse püstitusest aru. Minu jaoks on see absurd. See sammas võrdub minu jaoks hauamonumendiga, mis tähendab, et sa ei võta sealt lilli ära. Selline käitumine ei ole sünnis,» rääkis Koovit.

Ta pani oma tellitud pärja koos filmirežisöör Arbo Tammiksaarega ikkagi Vabadusristi jalamile. Teise pärja viisid mehed Tallinna Reaalkooli juures oleva kuju jalamile. Vabadusristi juurde tagasi tulles nägid mehed, et nende pärg on ikkagi ära viidud. Koovit läks temaga eelnevalt suhelnud naise käest uurima, mis toimub, sest oli selgesõnaliselt öelnud, et ei ole pärja eemaldamisega nõus.

«See ei olnud mingi koera- või narrikimp. See oli ilus pärg, me ei pannud seda kuhugi keskele. Me panime selle äärepoole, nagu me oleme alati teinud,» rääkis Koovit. Ta rõhutas, et ei ole kunagi pannud oma pärga sinna, kuhu asetatakse hiljem ametlikud pärjad.

Inimesed kõige viimastena

Kooviti sõnul põhjendas nende juurde tulnud mees pärja ära viimist protokolliga. «Kõigepealt president, siis ametnikud ja siis vaatame, mis edasi saab,» meenutas Koovit vestlust. Kooviti sõnul rääkis nendega presidendi protokolliülem. «Ta raius, et tegu on eriti olulise riikliku sündmusega eriti olulisel objektil ja sellest aastast alates on reeglid sellised, et ausammas on tühi, kuni president paneb pärja. Kui ametlikud pärjad on pandud, siis alles vaadatakse, kuidas rahvas ligi saab,» rääkis mees. 

Presidendi kantselei ei ole asjaga seotud

Presidendi pressiesindaja Taavi Linnamäe kinnitusel ei olnud tegu presidendi kantselei töötajatega. President Kersti Kaljulaid ütles, et nõuab juhtumi kohta selgitust ning vabandust. «Meie ei ole seal enne käinud, meie jõudsime sinna pärgade asetamise ajaks,» selgitas Linnamäe. Ta lisas, et seda üritust korraldab kaitsevägi. «See (vahejuhtum – toim) ei ole kuidagi meie soovide või palvetega seotud,» rõhutas Linnamägi.

Koovitile jääb selline käitumine arusaamatuks. «Ei saa usurpeerida (vägivaldselt omastada - toim) ühte olulist objekti ja sündmust ning teha seda ametkondlikuks näitemänguks. Seda enam, et selle sama protokolli järgi on Vene saatkonnal ka õigus enne kodanikke pärga panna,» on ajaloolane pahane.

Pärg viidi Briti meremeeste haudadele

Mehed küsisid oma pärja tagasi, mis tänu ühele julgestuspolitseinikule ka õnnestus ning Koovit viis pärja kaitseväe kalmistul olevate Briti sõdurite haudade juurde. «Ma ei saa aru, kuidas meil need asjad on nii käest ära läinud,» imestas ta. 24. veebruaril on Koovit pärgi viinud juba kümme aastat ning alates Vabadussamba rajamisest on ta alati viinud ühe ka sinna. «Minu arust peaksid ka kodanikud tegema 24. veebruaril midagi, panema lipu välja, viima lilli. Ka meie peaksime näitama välja, mida meie tunneme sel päeval,» rääkis Koovit. Ta lisas, et seni pole tema pärjad kellelegi jalgu jäänud.

Kaitseväe peastaabi kommentaar

Täna on Eesti riigi sünnipäev ja me tahame, et sellest jääks soe mälestus kõigile ning päevast saaks osa kogu Eesti rahvas. Kaitsevägi korraldab vabariigi aastapäeva üritusi koos väga mitme ametkonnaga. Me selgitame välja, mis täpselt juhtus ja kas pärgade asetamise korda tuleks muuta. Kindlasti peab kodanikel olema võimalus Vabadussõja võidusamba jalamile pärgasid asetada ning peame siin olema paindlikud ja on kahetsusväärne, kui oleme haavanud kellegi tundeid.

Loe ka neid

Tagasi üles