/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/12/17/284048t1h53e5.jpg)
Arvestades tuumajaama rajamiseks vajalike tingimuste kesisust ning võimalikke ohte, millised on praeguse Jaapani-kriisiga aina teravamalt välja joonistunud, tuleks elanikelt küsida, kas nemad ikka soovivad tuumajaama, ütles teadlane ja poliitik Andres Tarand.
Ta rääkis ERR Uudistele, et tema arvates Eesti ei vaja tuumajaama, aga kui tehnoloogia areneb, siis ei peaks ideed kõrvale lükkama.
«Aga praegu tuleks ikkagi arutada inimestega arusaadavas keeles, kas nad tahavad riskida või ei taha,» rõhutas ta, lisades, et sealjuures tuleks ka läbi arutada võimalikud riskid, aga mitte rääkida, et tuumajaamale alternatiive ei ole.
Tarand tuletas meelde, et ka Eestis on olnud viimaste sajandite jooksul kümneid maavärinaid, millest võimsaim toimus 1976. aastal Loode-Eestis, mitte kaugel Suur-Pakri saarest, kuhu nüüd tuumajaama planeeritakse, Tarandi sõnul ei ole maavärinad Eestis kunagi suuri purustusi tekitanud, kuid mõningat kahju on need ehitistele tekitanud.
«Tuleb ka sellest rääkida, et see juhtub ka edaspidi ning see on tingitud jääaja-järgsest maapinna tõusust, mis toimub siin kiiremini kui Läänemere lõunaosas.»