Presidendi kõnega samal päeval reageeris politsei 46 perevägivalla juhtumile

President Kersti Kaljulaid.

FOTO: Raigo Pajula/VP kantselei fotopank

Samal päeval kui president Kersti Kaljulaid taunis oma aastapäevakõnes perevägivalda, sai politsei üle Eesti 46 teadet lähisuhtevägivalla kohta.

«Täna on riigipüha. Politsei teab – pühade ajal saavad inimesed kõige rohkem peksa. Saavad seal, kus peaks olema kõige turvalisem: kodus. Nii on see jõulude ajal, jaanipäeval. Nii on see ka täna, vabariigi aastapäeval,» ütles president Kersti Kaljulaid reedel Estonias peetud vabariigi aastapäeva kõnes. Ta ei eksinud.

Nii nagu pikkade pühade puhul tavaliselt, sai politsei keskmisest rohkem vägivallaga seotud väljakutseid, kokku 290, neist lähisuhtevägivallaga seotud 125. Reedel tuli selliseid teateid 46.

24. veebruaril helistas häirekeskusesse 11-aastane tüdruk, kes teatas, et vanemad kaklevad. Mõlemad tüli osapooled viidi kainenema. Sarnase kõne sai häirekeskus ka kaks päeva hiljem Sillamäelt, kus väike laps palus abi, sest isa peksab ema.

Vabariigi aastapäeva hommikul kella 7.15 ajal lasi alkoholi tarvitanud 44-aastane mees Mikitamäe külas korteris tüli käigus stardipüstolist ja ründas noaga oma 57-aastast venda. Kannatanu viskas enesekaitseks agressiivseks muutunud venda keeva veega. Politsei pidas 44-aastase mehe kuriteos kahtlustatavana kinni ning toimetas ta jaoskonda. Kannatanu viidi haiglasse. Nuga ja raketipüstoli toodi jaoskonda hoiule.

Laupäeval teatati Lasnamäelt, et joobes alaealine tütar tuli koju ja lõi jalaga oma ema. Isa kardab tööle minna, sest tütar võib uuesti emale kallale minna. Samal päeval tuli häirekeskusesse kõne Võru linnast, kus joobes elukaaslased oli tülli läinud telekapuldi pärast. Mees lõi naist plätuga peapiirkonda.

Pühapäeva õhtul kella 19.20 sai häirekeskus äreva teate Kuusalu vallast, kus mees ähvardas pereliikmeid ja sooritas tulirelvast lasu. Relvaga sündmustele reageerib politsei alati suurte jõududega ja nii kutsuti sündmuskohale lisaks politseipatrullidele ka kiirreageerijad, läbirääkijad ning K-komando eriüksus. Reageerisid ka demineerijad, kiirabi ning kriminaalpolitsei. Olukorda asus lahendama sündmuskoha vahetus läheduses moodustatud operatiivstaap.

Kohale jõudes suhtlesid politseinikud lähedastega ja asusid kontrollima maja ümbrust. Politsei kiirreageerijad pidasid sündmuskohal kinni 40-aastase joobes meesterahva. Kinnipidamisel leiti mehe valduses olnud eluruumidest neli ebaseaduslikku tulirelva. Mehe suhtes alustati kriminaalmenetlust ähvardamise ja tulirelva ebaseadusliku käitlemise tunnustel.

Põhja prefektuuri operatiivjuht Kristian Jaani kommenteeris, et pühad on sageli politseile töised nagu ka tänavune vabariigi aastapäev. Pikem nädalavahetus ja pidustustega kaasnev alkohol mängisid oma rolli selles, et politsei reageeris kolme päeva jooksul pea 1500 väljakutsele, mida on veidi enam kui tavalisel nädalavahetusel.

Viiendik neist väljakutsetest olid seotud vägivallaga ja neist omakorda pooled olid peretülid. Samas näitab statistika, et rohkelt peretülisid võib ette tulla ka tavaliselt laupäeval, mis tähendab, et vägivald koduseinte vahel on probleem aastaringselt.

«Kui pühad eelnevad nädalavahetusele, on suur tõenäosus, et peod venivad mitme päeva pikkuseks ja alkoholi kogused aina suurenevad. Oma tööpraktikas näeme, et väga sageli on peretülides üks või mõlemad osapooled alkoholijoobes,» lausus Jaani.

Jaani rõhutas, et alkohol ei ole aga vägivalla tekkepõhjus ja kindlasti ei saa see olla vägivallatseja põhjendus või vabandus lähedase vastu kätt tõsta. Pigem on alkohol sütik ning soodustav tegur. «Tegelik põhjus peitub inimeste nõrkades sotsiaalsetes oskustes, võimetuses oma emotsioone kontrollida ning suutmatuses tülisid sõnadega lahendada. Sageli on pühadel inimeste tujud joviaalsed ning ka ootused suured. Kui sinna lisada veel juurde alkohol, on arusaamatused ja rahulolematus kerged tekkima,» lausus ta.

Täiskasvanud inimeste käitumismustreid on Jaani sõnul keeruline muuta, kuid lähisuhtevägivallaga tegelemine säästab nende laste elusid, kes seda pealt peavad nägema ja kes vägivaldsetes peredes üles kasvavad. Kõige esimene samm on olukorra külmutamine sündmuskohal, kuid üldjuhul ei lahenda see probleemi lõplikult. Politseinikud viivad läbi järelkontrolle peredes, kelle kohta on politseil infot vägivalla kohta. Ent probleemiga on vaja tegeleda laiemalt ja terviklikumalt.

«Ohvrile peavad olema tagatud kõik võimalused vägivallatseja juurest ära tulla. Ka vägivallatseja, kes tahab paraneda, peab õiget abi saama. Samuti vajavad nõustamist lapsed, kes seda kõike pealt on pidanud nägema. See kõik vajab mitmete asutuste koostööd. Sama oluline on debatt avalikkuses, sest sageli aitab inimeste käitumist muuta ka hoiakute muutus ühiskonnas,» lisas Jaani.

Tagasi üles