Millega ma võidan? Sõna on «Eesti laulu» finalistidel

  • Kümme finalisti räägivad, millega finaalis üllatada ja südameid võita plaanivad.
  • Postimehe muusikanõukogu ennustab, kes võidab.
  • Kas mõjule pääseb siirus või šõu?
  • Kas saata võistlustulle juba karastunud teras või äsja väljapüütud pärlid?

Eesti Laul 2017 finalistid laval

FOTO: Anna Aurelia Minev

Kellest saab tänavuse «Eesti laulu» võitja, kes esindab Eestit Eurovisioonil? Teab kui palju kannatust polegi enam vaja – võitja selgub juba täna õhtul. Seekordne finalistide paraad on lavasäralt, originaalsuselt ja tasemelt nii tugev, et kes tahes esindaks Eestit Euroopas igati väärikalt. Kas saata võistlustulle juba karastunud teras või äsja väljapüütud pärlid? Kogemus näitab, et ka alles tärganud staar võib sel laval teha kõrge ja särava tähelennu.

Eesti Laul 2017 finalistid laval

FOTO: Anna Aurelia Minev

Eesti Laul 2017 finalistid laval

FOTO: Anna Aurelia Minev

Eesti Laul 2017 finalistid laval

FOTO: Anna Aurelia Minev

Eesti Laul 2017 finalistid laval

FOTO: Anna Aurelia Minev

Eesti Laul 2017 finalistid laval

FOTO: Anna Aurelia Minev

Eesti Laul 2017 finalistid laval

FOTO: Anna Aurelia Minev

Eesti Laul 2017 finalistid laval

FOTO: Anna Aurelia Minev

Eesti Laul 2017 finalistid laval

FOTO: Anna Aurelia Minev

Eesti Laul 2017 finalistid laval

FOTO: Anna Aurelia Minev

Eesti Laul 2017 finalistid laval

FOTO: Anna Aurelia Minev

Eesti Laul 2017 finalistid laval

FOTO: Anna Aurelia Minev

Küsisime kümnelt paremalt, millega nad finaalis üllatada ja eurokarussellis silma jääda plaanivad, milliseid tugevaid trumpe nad tagataskus peidavad, et peaksime just neile panused tegema.

Liis Lemsalu «Keep Running» 9007001

FOTO: Anna Aurelia Minev

Liis Lemsalu – pallid, toss ja palju positiivsust.

See on ju armastuslaul ja ma ei kujuta ette, et midagi plahvataks laval kogu aeg.

Liis Lemsalu «Keep Running» 9007001

Liis avab show’ kõikevõitva energialaengu ja positiivsuselaviiniga. «Mulle meeldib, kui energiatase on hästi kõrge ja adrenaliin hästi suur. Sa võid olla enne närvis, aga laval sa omad seda, mida teed. «Eesti laul» aina kasvab, laieneb ja haarab üha enam inimesi. Ka artistina tunned, kui grandioosne ja tähtis asi see on!»

Suure jõuguga publikule peale ei lennata, Liis särab laval üksi, toeks nähtamatud taustalauljad. «Nad on alati olemas, aga lihtsalt mitte nähtaval kohal,» selgitab artist. «Eurovisiooni laval võib reglemendi kohaselt olla maksimum kuus inimest, ka «Euphoria» (Loreeni võidulugu aastal 2012 – toim) puhul duubeldas sama meloodiat neli inimest. Taustalauljad annavad pauerit veel juurde.»

Lauljat lämmatavaid eriefekte oodata ei tasu, kuid toss on olemas. «Mul on laval pallid ja madal toss. Ütlesin, et mul on vaja kindlat trajektoori, ma ei taha kukkuda nende pallide otsa, see oleks juba liiga palju show’d ühe numbri jaoks,» naeris Liis Elu 24 Live’is.

«Eesti laulu» otsustavale suurfinaalile eelneb palju proovikontserte, aga energilisele Liisile pole see koormav: «Mida rohkem läbimänge, seda enesekindlamaks sa muutud, siis on lava juba sinu kodu.»

Liisi lugu on üks eri kanalites enim esitatud võistluslaule, artist ise peab seda vaid plussiks. «Konkursil on pigem hea, kui su lugu palju lastakse, tuul on tiibades ja ta muudkui lendleb ja lendleb,» mainib ta.

Võistlusloo «Keep Running» taga on kaks maailma muusikaareenil tuntud ja tugevat rootslast, Gustaf Svenungsson ja Magnus Wallin, meie oma talent Mihkel Mattiisen ja üks säravamaid artiste Liis Lemsalu – tundub igati vettpidav valem maailma vallutamiseks.

«Loominguprotsess on nii kihvt – lihtsalt see, kuidas sa tunned, et mõni lahe viis jõuab sinuni! Tekib selline hasart ja adrenaliin, lähed edasi ja edasi,» räägib Liis, kes artistiametit ei müstifitseeri, vaid peab seda lihtsalt tööks. Ta leiab, et tema kohustus on olla inimestega viisakas, täpne ja publikule midagi anda. «Minu olemuses ei ole diiva joont, mulle meeldib, kui inimesed tunnevad ennast hästi. Kui kõik on vaba – sina tunned ennast hästi ja mina tunnen ennast hästi!» Sellesama vabaduse, vahetuse ja positiivsuse purjedel loodab Liis vallutada ka laia Euroopa auditooriumi.

Koit Toome ja Laura «Verona» 9007002 

FOTO: Anna Aurelia Minev

Koit ja Laura – võimas laeng armastust eurolahingusse.

Koit Toome ja Laura «Verona» 9007002

Nii Koit Toome kui ka Laura Põldvere, lavanimega Laura, on varemgi Eurovisioonil käinud – esimene 1998. aastal Birminghamis, kus ta sai looga «Mere lapsed» 12. koha, ja teine 2005. aastal Kiievis tüdrukutebändiga Suntribe, kus nende lugu «Let’s Get Loud» pidi leppima kohaga poolfinaalis.

Laura ja Koit kinnitasid Arterile, et kuigi juhusest alguse saanud, on nende koostöö kujunenud väga orgaaniliseks ja ühekoos Kiievis Eestit esindada oleks mõlema jaoks põnev.

«Praegu, 20 aastat hiljem, oleks üliäge küpse artistina kogu seda virvarri uuesti kogeda,» ütleb Toome. «See on ikkagi maailma suurim lauluvõistlus ja praegu ma naudin seda protsessi palju rohkem kui toona.» Samas tunnistab mees, et konkurents on nüüd palju suurem, noori tuleb pidevalt peale ja visuaal muutub aina olulisemaks. «Vanasti oli nii, et palun, siin on mikrofon, siin klaver, ja nüüd, kolm-neli, hakka laulma,» naerab ta.

Laura aga leiab, et publikut ei peaks püüdma tiibade ja plahvatustega, vaid ikkagi muusika ja lüürikaga. «Meie lugu räägib armastusest. Verona on sümbol armastusest, mis kunagi põles heleda leegiga, kuid mida enam ei ole. Samas jääb see hea mälestus meisse. See on miski, mida kõik on kogenud. Me tahame, et lugu ise pääseks esile.»

«See on ju armastuslaul ja ma ei kujuta ette, et midagi plahvataks laval kogu aeg,» lisab Toome.

Kuigi Eurovisioon ees ja «Eesti laul» selle järel on muutunud aina visuaalsemaks, võivad võidupunktid tulla just lihtsast ja minimalistlikust esitusest. «Nii ja naa,» leiab Toome. «On olnud aastaid, kus järjest tulevad tantsulood, pillerkaar on taevani, aga siis saabub üks esineja lihtsalt kitarriga ning kõik vaatavad «Oh, lahe!». Aga võib muidugi ka täitsa vastupidi olla – kõik on aeglased ballaadid ja võidab see, kes esitab tempoka loo.»

Nii ongi Eurovisiooni publiku eelistust rahvuslike eelvoorude ajal raske ette näha. Euroopa jaoks on meie artistid puhas leht, kellest ei teata eelnevalt midagi, ennekõike hinnatakse lugu ja esitlust. «Sellepärast ei peakski loole häält andma seepärast, et Koit on lahe sell, vaid selle järgi, kas meie kombinatsioon töötab,» ütleb Laura.

Toome meenutab veel pisut Eurovisiooni kaks aastakümmet tagasi. Toona mindi võistlusele ja alles siis läks möll lahti. Nüüd käib melu juba mitu kuud ette ning võib jääda mulje, et kolm minutit laval on kõige väiksem asi.

«See on natuke samamoodi, kui kunagi räägiti, et nüüd kaovad raamatud ära,» naerab Laura «Need ei kadunud. Kui mõtleme inimestele, kes tol õhtul televiisorite ees kontserti jälgivad, siis on see kolm minutit kõige tähtsam hetk.»

Whogaux ja Karl-Kristjan feat. Maian «Have You Now» 9007003 

FOTO: Anna Aurelia Minev

Whogaux, Karl-Kristjan ja Maian – siiruse kontsentratsioon moodsas rütmis.

Whogaux ja Karl-Kristjan feat. Maian «Have You Now» 9007003

Noorte talentide lugu on nüüdisaegse kõrvaga kuulajate lemmik ja lööb juba praegu Spotify vahendusel laineid ka rahvusvahelisel areenil. Lummava tämbriga Maian on vaid 16-aastane, Karl-Kristjan on tuntud Bedwettersist ja Hugo Martin Maasikas teinud endale nime võimeka produtsendina Cartoonis.

«Meil on värske ja mõnus lugu, hea meeleoluga,» räägib Maian. «Ja see, et me oleme päriselt sõbrad, kellel on mõnus koos laval olla – ma usun, et see paistab välja.»

«Karl-Kristjan ja Maian toimivad väga hästi koos, nende mõju on väga siiras ja soe,» arvab ka loo produtsent Hugo, kes ise lavale ei tule. «Karla on vana kala, tunneb end mugavalt ja on väga videogeeniline. Maian on supertubli ja tal on nii kihvt hääl! Usun, et ka tema noorus on see, mis maailmas tähelepanu ja kõmu tekitaks. Aastatega see ehe kirg laval olla ju sageli tuhmub. Dueti trumbid on kindlasti nende häälte kõla ja keemia, mis sobib väga eriliselt kokku. Polnud hetkekski kahtlust, see asi on sada protsenti päris!»

«Ma usun, et minus on gruuvi, vaib on mul tore,» kaalub Maian oma trumpe. «Mulle meeldib olla laval tšill, vaba ja loomulik. Ma ei mõtle, et olen nüüd siin laval ja kõik vaadake mind! Ma ei esine! Ma tahan, et publik oleks minuga koos, tunneks ennast mugavalt – kui rahvas ei saa kaasa elada, siis pole minu laval olemisel ju väga mõtet!»

«Me oleme mõlemad hästi noored ja elujõudu täis. Laval on siiruse kontsentratsioon, me jääme iseendaks. Kui sa ise usud sellesse, mida teed, usuvad sellesse teised ka!» lisab Karl-Kristjan. «Lugu on hästi tänapäevane, mitte nii eurosuunitlusega lugu. Aga kui Eurovisioon sülle kukub, oleme valmis minema – mul on kodus kohver olemas, eks pakin sinna asjad sisse, kui on Kiievisse minek.»

Lugu ise sündis Hugo ja lauljate koostöös, kõige ehedama loomisrõõmuga. «Tegime, mis meile endile meeldis, muusikat peabki hästi siiralt tegema,» mainib Hugo. «Reaalselt panime laulu lüürikasse stsenaariumid, mis on meie endi elus juhtunud, üksühele, natukene parafraseerisime. See on väga südamest kirjutatud lugu!»

Lenna «Slingshot» 9007004 

FOTO: Anna Aurelia Minev

Lenna – oodata on üllatust!

Lenna «Slingshot» 9007004

Lenna Kuurmaa ütleb Arterile, et temalt võivad vaatajad tänases finaalis üllatust oodata. Mis täpselt, selgub loomulikult õhtul, sest mis üllatus see muidu oleks.

«Tervikut me ei muuda, aga lõpus on üks lisamoment. Me ei mõelnud midagi eraldi finaaliks välja. Tahtsime teha seda juba poolfinaalis, kuid toona polnud see tehniliselt võimalik. Eks ma salamisi lootsingi, et kui peaksime finaali pääsema, siis saame seda teha,» räägib lauljanna.

Võidu korral Eesti esindamine Eurovisioonil poleks Lenna Kuurmaale esimene kord eurolaval. Ega ka esimene kord Kiievis – 2005. aastal toimus eurolauluvõistlus samuti Kiievis ja toona esines Lenna Kuurmaa Vanilla Ninja koosseisus Šveitsi eest lauluga «Cool Vibes». Saadi 128 punkti ja finaalis kaheksas koht.

«Ma ei lähekski «Eesti laulu» konkursile, kui ma poleks veendunud, et mul on piisavalt hea laul, et ka rahvusvahelisele publikule silma jääda,» arvab Kuurmaa. Tegelikult polegi tema hinnangul küsimus ainult laulus, vaid kogu etteaste peab olema meeldejääv tervik, sest sellel konkursil heale õnnele loota ei saa. Lenna Kuurmaa ütleb, et etteaste peab välja tulema nii, et ta ise saaks rahule jääda: «Me oleme palju proove teinud ja oluline on sõnumit edastada, igal juhul endast parim anda.»

Lõpuks on vaatajate valik, kes pääseb Eurovisioonile. Kuurmaa naerab, et tal pole sellist tunnet, et «pean saama Eurovisioonile, muidu suren»: «See sketš on ammu ära tehtud.» Tänavu on tema arvates üldse raske favoriite välja tuua, sest konkurents on tihe: «Tavaliselt on ikka olnud üks-kaks teistest selgelt tugevamat lugu, aga seekord on raske isegi prognoosida.»

Heade lugude ja terviklike etteastete poolest on Kuurmaa eelistused (kui iseennast tagasihoidlikult kõrvale jätta): Kerli «Spirit Animal», Liis Lemsalu «Keep Running», Elina Borni «In or Out» ja Rasmus Rändvee «This Love».

«Eesti laulu» ja Eurovisiooni publikut Kuurmaa kuigi erinevaks ei pea. «Vaatasin just hiljuti eurolaulu lehekülge internetis ja mulle tundub see pilt Eestiga enam-vähem sarnane,» mainib ta. Iseküsimus on, kas meie telepublik hääletades mõtleb, kuidas see või teine lugu eurolaval oleks. Aga ei maksa Eurovisiooni üle tähtsustada ja eurofinaali pärast üle muretseda – me valime ise, mis meile meeldib. «Tasub teha oma asja, ja kui me jääme viimaseks, siis jääme viimaseks,» ütleb Kuurmaa.

Edu Eurovisioonil sõltub aasta-aastalt üha vähem laulust, möönab Kuurmaa. Väline sära, palju kõlapinda, pildil olek juba enne võistlust, nähtavus sotsiaalmeedias – need on muutumas etteastest tähtsamakski, tunneb ta: «Ainult hea looga ei tee enam midagi.»

Daniel Levi «All I Need» 9007005 

FOTO: Anna Aurelia Minev

Daniel usub, et kuulaja oskab eheda ära tunda.

Daniel Levi «All I Need» 9007005

Daniel on täis positiivsust, mis kindlasti on üks põhjuseid, miks vaatajad ja kuulajad teda nii väga armastavad. «Finaalis on kõik täiega suurepärased, kõik on õiged valikud! Ükski lugu poleks maailmas pettumus, vabalt võiks Eestit esindama minna!»

Enda loo puhul möönab Daniel, et see vajab veidi enam süvenemist kui mõni kergelt kõrvus põrkav raadiohitt, kuid ta usub, et kuulajatel jätkub selle mõistmiseks nii tarkust kui ka sügavust. «Mu laul pole ülesehituselt meinstriim poplugu, vaid jätab helipildilt pigem müstikat õhku. See on tähendusega, mõtestatum lugu. Laul on inspireeritud minu venna tutvumise loost oma pruudiga – see on nii maagiline, ühe kohtumisega võib maailmas kõik muutuda!»

Finaalis panustab Daniel loole. «Me ei poe show’ taha peitu, vaid usume, et lugu ise kannab. Eks neid eriefekte ole kõik juba nii palju näinud – meie laseme lool kõnelda, usume sellesse, püüame mitte segada. Usun, et suudan luua koos vaatajaga rohkem hetki, kui me näeme üksteist, kui meil tekib side.»

Daniel ei taha mingil juhul publiku tähelepanuga manipuleerida. «Me teeme, mis on loo jaoks kõige ausam. Mulle tundub, et inimesed on tüdinenud sellest, et lugu peidetakse visuaalsete efektide ülekülluse alla ära. Eurolaulul tehakse väga palju seda viga, et mõeldakse üle, produktsiooniga liiale minna ei tasu. Meie hoiame puhast joont. Tundub, et inimesed igal pool maailmas otsivad asja, mis on tõeline ja ehe!»

Lauluvõistluse kõige ilusam hetk oli Danieli jaoks see, kui ta pääses finaali just rahva lemmikuna. «Just see, et inimesed hääletasid – oo, see on megatuus! Me hindame seda väga ja oleme kõigile nii tänulikud! On tore, et saime žürii käest kiita, aga et just inimeste toetus viis meid edasi, see on meie jaoks nii oluline, nii julgustav! Aitäh! Võtame iga võimalust nagu kingitust.»

Elina Born «In or Out» 9007006 

FOTO: Anna Aurelia Minev

Elina Born – neiu mustas bodis

Elina Born «In or Out» 9007006

Neiu mustas bodis (kui parafraseerida 2 Quick Starti surematuks saanud lugu) ehk Elina Born kasutab oma lavasõus efektselt ära valge ovaali, mis tegelikult sümboliseerib portaali. See uks viib kuulaja maailma, kus kõik on lubatud ja teoks saavad ilusad ning vähem ilusad mõtted. Et lauljanna väljanägemises domineerivad tumedad toonid kombineeruvad heleda rõngaga, tekivad boonusena ka yin-yang’ilikud seosed. Sümbolite ohtrust arvestades ei ole põhjust imestada, et finaali eel etteastesse muutusi ei plaanita.

Mis puudutab ideid, siis tegelikult on ju nii Bornil kui ka laulu kirjutanud Stig Rästal turjal Eurovisioonil osalemise kogemus 2015. aastast. Ja kust mujalt kui mitte sealt ammutada mõtteid oma eurolaulu ja lavasõu arendamiseks?

Kõigest hoolimata leiab Born, et laval toimuvast on tähtsamad ikkagi muusika ja vokalist. «Laulja manab loole pildi, alustades välimusest ja lõpetades sellega, mida looga öelda tahetakse. Mina panen rõhku pigem laulule endale, keskendudes sõnumile, ja üritan tuua seda ka kuulajateni,» ütles Born.

Kuigi edu «Eesti laulul» avab ukse Eurovisioonile ja langetab seeläbi eestlaste õlule isevärki ülesande, kus tuleb leida taavirõivaslik kompromiss hea Eesti laulu ja Euroopa lauluvõistlusel läbilöögivõimelise pala vahel, ütleb Born, et inimesed võiksid hääletada siiski selle loo poolt, mis neile kõige rohkem meeldib.

Mis puudutab konkurente – näiteks vanale koolile või pigem isegi klassikale rõhuvat Ivo Linnat või Andrus Veerpalu ja Andrus Ansipi järel eestlaste hulgas kõige populaarsemat meesartisti Koit Toomet –, siis Borni arvates on raske kedagi välja tuua, kuna kõik konkurendid on väga tugevad. «Vaadates, kui palju lugusid «Eesti laulule» kandideeris, siis ma arvan, et kõik finalistid on võitjad!»

Ahjaa, hoolimata pealtnäha soosivast suhtumisest konkurentide suhtes ei maksa arvata, et kodumaise võistluse kinni panemine on jalutuskäik pargis. Eurovisiooniga kaasnev tähelepanu on miski, mille nimel on iga artist nõus väga palju tööd tegema, ja Born on nii superstaarisaates kui ka 2015. aastal tõestanud, et talle sobib vaid poodiumi kõige kõrgem koht.

Ivo Linna «Suur loterii» 9007007 

FOTO: Anna Aurelia Minev

Iff trikood selga ei pane ja tantsima ei hakka

Ivo Linna «Suur loterii» 9007007

Lisaks trikoodes väänlevatele neidudele astub finaalis lavale ka elav legend Ivo Linna. Loo «Suur loterii» autori Rainer Michelsoni sõnul küsisid korraldajad, ega nad ometi Iffi tantsima ei pane. «Nad kartsid, et rikume asja ära! Aga ei, sellist asja meil plaanis polnud, ja isegi kui oleks, keelaks meie stilist Atko Januson selle kohe ära.»

Lisaks laulu kirjutamisele laenas Michelson Ivo Linnale ka oma bändi nimega Supernoova. Tänu sellisele kooslusele saavadki nad ujumisriietuse kandmise või kuusirbil laest laskumise asemel lavakujunduses rõhutada hoopis 1960ndate Suurbritannia telesõu stilistikat: poodiumid, klahvpillid ja esiplaanile toodud trummid. «Kõik see on nii, nagu tol ajal oli biitlitel ja rollingutel. Briti eurofännid oskavad seda märgata,» ütles Michelson. Ja täiesti tänapäevastel leedekraanidel näidatakse laulu tekstist tõukuvalt sümboleid nagu rongirattad või mandalad.

Kui rääkida muudatustest, siis naturaalsed kitarrid vahetatakse poolelektriliste vastu. «Nii on finaalis laval kolm stiilipuhast 1960ndate elektrikitarri,» lubab Michelson.

1960ndatest rääkides tuleb muidugi mainida, et Eestis tegeldi tol ajal estraadiga ja rokk oli ametlikult põlu all. See on Michelsoni hinnangul jätnud jälje eestlaste muusikamaitsele ning erinevalt põhjanaabritest eelistatakse siin biitlite või rollingute asemel saksa šlaagreid meenutavat toodet. Arvestades, et popmuusika edasikandev jõud tuleb ikkagi USAst ja Suurbritanniast, siis võib briti 60ndate popi tsiteerimine Iffile Eurovisioonil pigem kasuks tulla.

Ja tundub, et sama käib ka eesti keeles laulmise kohta. «Kui Eurovisioonil on 40 ingliskeelset lugu, mida laulab noor inimene, siis milleks sinna veel ühte juurde saata? Parem erineda.»

Jah, selline eristumine võib tähendada katastroofi, aga kindlasti ei jää see keskpäraseks looks, mis kohe ununeb, usub Michelson. «Kui tuua ekstreemne näide, siis Lordi maskid said meeletu tähelepanu osaliseks ja neil vedas. Aga teist korda selline trikk lähema paarikümne aasta jooksul ei õnnestu.»

Mis puudutab eristujaid «Eesti laulul», siis Michelsoni arvates võiks rahvale Iffi kõrval meeldida Kerli. «Tema lavasõu ja lugu on kahtlemata isikupärased. Samuti läheb hästi tandemil Koit ja Laura, sest nad on Eestis lihtsalt nii populaarsed.»

Teisalt tunnistab Michelson, et kuigi ta loodab, et rahvusvahelisel lauluvõistlusel on kõige tähtsam laul, siis tegelikult mängivad põhirolli hoopis poliitika ja geograafia.

Rasmus Rändvee «This Love» 9007008 

FOTO: Anna Aurelia Minev

Rasmus raputab üles ja ei jäta kedagi külmaks.

Rasmus Rändvee «This Love» 9007008

Rasmus Rändvee sai laiemale publikule tuntuks «Eesti otsib superstaari» võitjana 2012. aastal. 2013. aastal osales ta bändiga Facelift Deer «Eesti laulul», kus lugu «Dance» tõi neile finaalis seitsmenda koha. 2014. aastal sai bänd «Eesti muusikaauhindadel» aga juba parima rokkalbumi ja uue tulija tiitli.

Arteri küsimusele, millega kavatseb ta täna õhtul silma paista, vastab Rändvee tagasihoidlikult, et püüab alati jääda ausaks ja vahetuks. «Kui mina usun laulu sisu ja enda sisemist tunnet, siis usub rahvas mind samuti,» mainib ta.

Rääkides aga loo väljavaadetest Eurovisioonil, arvab Rändvee, et tema lugu erineb juba muusikaliselt eurokarusselli üldisest kontekstist nii palju, et see raputaks ka kõige rahulikuma vaataja kõige unisemas Euroopa linnakeses diivanilt üles.

«Ma ise naudin metsikult esinemist ja soovin, et see oleks alati nauditav ka teistele,» ütleb Rändvee.

Eesti kuulajat ning Eurovisiooni telepublikut ta väga erinevaks ei pea. Jah, mõni rahvus on temperamentsem, võib-olla võtab eestlastel «ülessoojenemine» pisut kauem aega, aga enda sõnul on mees esinedes alati kodupubliku toetust tunnetanud.

Euromöllu edu võtit ei tea ju täpselt keegi. «Üks on kindel – kõik algab õigest laulust. Kui sul on laul, mis ei jäta kedagi külmaks, siis võid sa Eurovisiooni võita isegi kaks kätt taskus,» arvab Rändvee.

«Eesti laulu» finaalis väärivad tema arvates tänavu kõik võitu, sest seal on koos Eesti muusikute absoluutne tipp. Nii on üksikuid favoriite raske nimetadagi. «Aga mulle meeldib, et «Eesti laul» ei keskendu niivõrd «parima Eurovisiooni loo» leidmisele, kuivõrd üleüldse parima laulu leidmisele, rikastades seeläbi eesti muusikat,» ütleb Rändvee.

Ariadne «Feel Me Now» 9007009

FOTO: Anna Aurelia Minev

Ariadne – lihtsuses peitub võlu.

Ariadne «Feel Me Now» 9007009

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et Ariadne on tegelikult hoopis Liina. Täpsemalt Liina Ariadne Pedanik. Ja kuigi tal on vaja suvel ära lõpetada keskkool, ei karda ta tänast finaalsaadet karvavõrdki: «Praegu olen rohkem elevil kui närvis. Ja eks see õige tunne jõuab kohale siis, kui suurhalli mastaapidest aru hakkad saama.»

Närvidest hoopis enam valmistab neiule muret füüsiline tervis: «Kiirabi viis mind eelmisel nädalal ägeda neeruvaagnapõletikuga haiglasse, õnneks sain juba samal ööl koju. Läksin siis järgmisel hommikul SKY+ hommikuprogrammi intervjuud andma, omal plaaster kanüülijälge ja verevalumit katmas!»

Eelnevat arvestades on arusaadav, et tänase kontserdi jaoks esinemises suuri muudatusi ei tehta (ja mida seal olekski vaja muuta?), aga kui fortuuna peaks Pedaniku Eurovisioonile saatma, siis tuleb lugu ja esitus muidugi värske pilguga üle vaadata.

Kuna jutt juba Eurovisioonile veeres, siis lööb Pedanik seal enda sõnul läbi armsa ja siira esitusega. «Vähemasti nii on teised inimesed arvanud. Ja tõesti – me pole üle pingutanud ei viisi, esituse ega lavasõuga.»

Mis puudutab konkurente, siis suur võiduvõimalus on Pedaniku hinnangul Daniel Levil: «Tema hästi energiline lugu on üks mu lemmikutest, ja isegi kui ta poolfinaalis staatiliselt seisis, oli tulemus ikkagi mõjuv. Hästi võib minna ka Ivo Linnal – legendil, kes on pugenud sügavale eesti rahva südamesse ja kes suudaks Eurovisioonil eesti keeles laulmisega kindlasti eristuda. Ning muidugi Elina Born, kes on selle tee juba läbi käinud ja mõjub äärmiselt enesekindlana.»

Samas ei piisa «Eesti laulul» ja Eurovisioonil ainult heast laulust ja lauljast. Tänapäeval käib esinemise juurde sõu ning iga aastaga tõuseb sotsiaalmeedia tähtsus – vaadake või Ivo Linna Instagrami kontot! Nii ei pääse Facebookist ja Snapchatist ka Pedanik: «Enne «Eesti laulu» oli mul Snapchatis 500 jälgijat, tänaseks on neid peaaegu 3000. Olen saanud palju tagasisidet mitte ainult Eestist, vaid ka fännidelt üle Euroopa, kusjuures nad on alati šokeeritud, kui neile vastan. Näiteks üks 15-aastane poiss Londonist hoiab mulle väga pöialt ja suhtleme Eurovisiooni teemal peaaegu iga päev.»

Just see äkitselt saabunud tuntus ongi Ariadnele kõige üllatavam: «Enne «Eesti laulu» ei tundnud mind keegi, aga nüüd on Youtube’is vaadatud minu videoid sadu tuhandeid kordi!»

Kerli «Spirit Animal» 9007010 

FOTO: Anna Aurelia Minev

Kerli – rohkem suitsu, rohkem tuld.

Kerli «Spirit Animal» 9007010

Kerli lõpetab finaalkontserdi ürgse hõbedase tantsunumbriga, kus puhub tuul, sajab lumi ja efekte jätkub külluslikult igale sekundile. ««Spirit Animal» on hästi ürgne lugu, kasutasin inspiratsioonina kõike sellist, mis on tribal!» Finaali jõudnuna lubab Kerli, et kõike saab laval olema varasemast veelgi enam.

«Rohkem suitsu, rohkem tuld, rohkem lund, rohkem enesekindlust, kõike.»

Staariks olemise taktikat ta oma sõnul tunneb. «Kuulus olemine on kunst omaette, mõni valdab seda väga hästi, see on ka omamoodi geenius – oskab meediaga manipuleerida. Ja eriti cool on see, kui sind päriselt ka ei koti. Teed sellest kunstivormi, et iga kord, kui sa ilmud kohale, paned mingi lause teele ja tead, mis sealt tuleb, kuidas see diivat kasvatab.» Elu 24 Live’is viskas Kerli õhku ka valemi, kuidas see staariks olemine täpselt käib: «Tahad olla cool, pane pähe müts, ja kui tahad olla staar, siis karvakasukas, punane huul ja päikeseprillid. Kui mõned on pahatahtlikud, siis ära enda pead nendega vaeva – las karma hoolitseb nende eest. Suurtel laevadel on ikka kajakad järel.»

Ise ta finaalis lavale siiski kasukas ei ilmu, vaid jätkab heleda ja sillerdava stiiliga. ««Eesti laulu» kostüümid on mu ema tehtud, me kakleme iga õhtu, sest ta ütleb: «Ma ei tea, mida sa tahad!» Mulle meeldib, kui looming on liikuvuses. Hõbedane värgendus mu seljas on kusjuures Laura kuu, sest ega seda hõbekangast siin ei ole võtta.»

Kerli elu nii laval kui ka väljaspool on kokteil loovusest ja esoteerikast. «Muusik olla – see on mingi sisemine põlemine. Kui mina seda muusikat või seda kunsti ei saa enda seest vabastada, kui see jääb mu sisse kinni, siis ma jään füüsiliselt haigeks. Ka intervjuude andmine on minu meelest kunstivorm, et lugeja saaks midagi, mis teda väestab.»

Postimehe muusikanõukogu ennustab, kes sõidab Eurovisioonile:

1. Elina Born «In od Out» 89 punkti

2. Koit Toome ja Laura «Verona» 87 punkti

3. Kerli Kõiv «Spirit Animal» 70 punkti

4.–5. Liis Lemsalu «Keep Running» 58 punkti

4.–5. Ivo Linna «Suur loterii» 58 punkti

6. Lenna «Slingshot» 55 punkti

7. Ariadne «Feel Me Now» 50 punkti

8. Whogaux ja Karl-Kristjan feat. Maian «Have You Now» 41 punkti

9.–10. Daniel Levi «All I Need» 40 punkti

9.–10. Rasmus Rändvee «This Love» 40 punkti

Maksimaalne võimalik punktisumma 120

Postimehe muusikanõukogu: Sigrid Kõiv, Neeme Korv, Anu Saagim, Kirke Ert, Madis Vaikmaa, Verni Leivak, Janar Ala, Britt Rosen, Juhan Mellik, Kristina Herodes

------------

«Eesti laul 2017» täna, 4. märtsil kell 19.30 ETV, Raadio 2, Postimees.ee

Otseülekanne live-kontserdilt Saku suurhallis.

Ärge piirduge vaid pöidla hoidmisega – kasutage seda ja hääletage, olge ise need, kes muudavad ajalugu!

Tagasi üles