/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/03/15/538829t1hc635.jpg)
Kuigi seadusloojad üritasid koolikatsete kultust piirata, peavad tallinlased ka edaspidi arvestama, et hinnatuimate koolide 1. klassi saamiseks tuleb lastel sooritada katsed.
Tellijale
Tallinn jätkab koolikatsetega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleeile vastu võetud linnavalitsuse määruse kohaselt säilib Tallinnas võimalus korraldada koolikatseid, kusjuures nüüd võivad kõik Tallinna lapsed kandideerida kõikidesse pealinna koolidesse. Selleks on vaja vaid lapsevanema avaldust.
Pealinnast väljapoole sisse kirjutatud lapsed võivad aga suu Tallinna koolidest puhtaks pühkida.
Neile lastele, kes katsetega soovitud haridustemplisse sisse ei pääse või otsustavad eksamitest loobuda, leiab sobiva kooli komisjon.
Ametnikud üritavad sealjuures leida lapsele kooli, mis on võimalikult tema kodu lähedal ja kus õpivad juba tema õed-vennad. Kui peab nende kahe põhimõtte vahel valima, eelistatakse siiski kodulähedust. Juhul kui jääb väheks ka neist kriteeriumitest ja koolis kohti napib, saab eelise see laps, kes on olnud elanike registris sama aadressiga kauem kui tema konkurent.
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul on see kunagi meedias juba jutuks olnud eelnõu juristide abil toekamaks muudetud variant.
«Esimene asi, millest me lähtusime, oli täita põhikooli- ja gümnaasiumiseadust,» selgitas Pajula. «Põhiprintsiip on see, et lapsevanem valib ise kooli.» Tema sõnul võetakse arvesse ka koolijuhtide soovi säilitada iga kooli eripära, selle tugevad küljed.
Risti vastupidi seadusele?
Kuid kriitikud leiavad, et Tallinn käitub praegu risti vastupidi sama põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse mõttele – tagada, et iga õpilane pääseks kooli katseteta.
«Ma ei mäleta, et selles seaduses oleks üldse olnud konstruktsiooni «ülelinnalise komplekteerimisega kool»,» ütles riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg. Tema sõnul ei ole tegu lihtsalt seaduse lünkade ärakasutamisega, vaid millegi tõsisemaga. «Mulle tundub, et see on JOKKist samm edasi. See lõhnab pigem seaduse eiramise järele.»
Kreitzberg soovitas asjaosalistel pöörduda õiguskantsler Indrek Tederi poole, et too annaks värskele määrusele oma hinnangu.
Andres Pajula sõnul leiab aga linn, et määrus on nii juriidiliselt kui oma vaimult põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kooskõlas. «Meil on üks haridus- ja teadusministeeriumi seisukoht, mis näeb võimalusena ette, et ongi ülelinnalise komplekteerimisega koolid, kuhu lapsi võetakse katsete alusel ja kus on tahtjaid rohkem. Selles mõttes ei ole ministeerium sellele vastu olnud,» ütles Pajula.
Samas märkis ka haridusameti juht, et parim hindaja on siinkohal õiguskantsler, kelle poole ta soovitas pahastel lastevanematel pöörduda. «Me oleme selleks valmis.»
Kaebused toovad selgust
Haridusminister Tõnis Lukase sõnul on Tallinna uus määrus lapsevanematele olulistes küsimustes nii segaselt sõnastatud, et selguse saab majja alles konkreetsete kaebuste ja otsuste põhjal.
«See tähendab, et kooli vastuvõtmise tegelik korraldus hakkab olulisel määral koosnema eri koolides erinevates olukordades loodavatest pretsedentidest,» ütles Lukas, märkides, et selline olukord teeb murelikuks.
Ka Lukas leidis, et pole kindel, kas määrus on kõige paremini kooskõlas seaduse mõttega, lisades, et tõenäoliselt on Tallinn siiski formaalselt seadust järginud. Lukas pani linnaametnike südamele, et nad ei jätkaks koolide omavahelise vastandamisega – mõistaandmisega, et osa koole peetakse heaks ja ülejäänud on keskpärased või halvad.
«Eesmärk ei saa olla ühe osa koolide õpilaskonna täielik valimine ja seega ülejäänud koolide tähelepanuta jätmine. Püüdlema peaks selle poole, et kõik omavalitsuse koolid oleksid õpilastele head,» lisas ta.
Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Edgar Rootalu tõi määruse ühe kummalisema tahuna välja, et linn loeb kõiki Tallinna piiridesse jäävaid koole igale lapsele kodulähedaseks. Seadus nõuab nimelt, et omavalitsus peab õpilaskandidaadile kooli määrates arvestama esmajärjekorras tema elukoha lähedust koolile.
Rootalu sõnul oleks loogilisem lugeda kodulähedaseks ikka samas linnaosas asuvat kooli. «Lähima kooli leidmisel ei tohiks linnaosa piirest väljuda,» lisas ta.
Tallinna abilinnapea Yana Toomi sõnul lähtuti siin aga koolijuhtide soovidest ja seaduse võimalustest. «Seadus näeb ette, et piirkonnakool on see, kuhu tee ei võta rohkem kui 60 minutit, mis Tallinna linna piires on peaaegu mis tahes kool.»