Soome president Sauli Niinistö ütles Helsingis president Kersti Kaljulaidiga koos antud pressikonverentsil, et ta ei arva, et sügisel Venemaa korraldatav sõjaline suurõppus Zapad 2017 on suur oht, vaid see on lihtsalt võimu demonstreerimine.
Niinistö Venemaa suurõppusest Zapad: ma ei arva, et see on suur oht, see on võimu näitamine
7. märts 2017, 13:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niinistö märkis pressikonverentsi alguses, et Eesti ja Soome suhted on nagu õel ja vennal – neid ei ole vaja defineerida. Aina olulisem on tema hinnangul arendada kahe riigi omavahelist koostööd. Ta tõdes, et ees ootavad üsna keerulised ajad, kõik on kiires muutumises, sealhulgas Euroopa Liit.
«Me vajame Euroopa Liitu rohkem kui kunagi varem, Euroopa Liit on nõrgem kui kunagi varem,» lausus Soome riigipea. Ta lisas: «Euroopa Liit on olulisem väikestele riikidele kui suurtele. Me peaksime inimestele meelde tuletama kõike seda head, mida Euroopa Liit on neile andnud.»
Oluline on Niinistö sõnul tagada oma elanike turvalisus. «Milline liit on see, mis ei suuda inimeste turvalisust tagada,» ütles ta ja lisas, et see on olnud Soome lähtekoht liitu toetades.
Soome president ei tunne enda sõnul Venemaa sõjalise suurõppuse Zapad 2017 pärast muret, vaid kogu julgeolekuolukorra pärast Läänemere ümbruses laiemalt, kus pinged Krimmi annekteerimisest alates on kasvanud. «Ma ei arva, et see on suur oht, kuid see on võimu demonstreerimine,» lausus Niinistö.
Niinistö tõdes, et maailmas on palju juhtunud, administratsioon Washingtonis on vahetunud. Niinistö kohtus Münchenis USA kaitseministri, Kaljulaid USA asepresidendiga. «Ma arvan, et sõnum, mille Münchenis saime, oli üsna rahustav. Paljud ütlesid, et muutusi ei tule. Kokkuvõttes oli see väga tähtis konverents,» lausus ta.
Niinistöga nõustus Eesti president Kersti Kaljulaid, kelle sõnul tunti pärast Müncheni kohtumist kergendust.
Kaljulaid ütles pressikonverentsil, et Eesti tunneb end tänu Varssavi tippkohtumisel tehtud NATO otsustele kaitstuna. «Me teame, et USA hoiab NATOs oma juhtivat positsiooni, nii et tunneme end üsna rahulikult,» lausus ta.
«Ma tunnen muret ainult ühe asja pärast ja see kommunikatsioon,» ütles Kaljulaid ja jätkas: «Paljud on viimaste kuude jooksul kuulnud, nagu Läänemere piirkonnas oleks midagi korrast ära. Samas me näeme, et NATO seab üles vajalikul määral heidutust.»
Kaljulaid selgitas, et see on väga sarnane sellele, mis toimus külma sõja ajal. «Aga mingil põhjusel on maailm võtnud seisukoha, et ettevalmistusi tehakse millekski palju pahaendelisemaks. See pole kindlasti nii,» rõhutas president.
Niinistö tõi veel välja Läänemere piirkonna lennuruumi turvalisuse üle arutamise, kus laua taga olid nii NATO kui ka Venemaa riigid. Soome presidendi sõnul oli NATOl ja Venemaal mõnel teemal isegi sama arvamus. «Me pole seda ammu näinud. See on loodetavasti algus, et teada saada midagi suuremat,» lausus ta.
Küsimus geiabielu kohta
Küsimusele, mida arvavad presidendid Soome parlamendi otsusest toetada samasooliste abielu seadust, vastas Soome president, et ta oli üks esimesi Soome poliitikuid, kellel oli sel teemal positiivseid sõnu öelda enam kui kümme aastat tagasi.
Arutelu koht oli Niinistö sõnul, kuidas samasooliste paaride abielu defineerida. Lihtsam oleks tema arvates olnud seda suhet nimetada teistmoodi.
Kaljulaid vastas ajakirjaniku küsimusele, et Eesti on võtnud suuna samasooliste paaride suhete registreerimise suunas. Kaljulaid märkis, et ta võtab eeskuju Iirimast, kus ühe generatsiooni jooksul jõuti sellest, et geisuhe on kriminaliseeritud, kuni vabaduseni abielluda.
«Ma olen kindel, et kui sel teemal Eesti ühiskonnas avatult edasi arutame, samal ajal teiste riikide kogemusi vaatame, siis saame aru, et inimestele saab anda juurde vabadusi nii, et ei võta samal ajal kelleltki teiselt midagi ära. Nii jõuame rahulikult sinna, kuhu tahame jõuda,» lisas Kaljulaid.