Päevatoimetaja:
Ulla Länts
+372 666 2307

Justiitsminister kutsus Postimehe loo peale kokku ümarlaua

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eile keskpäeval kogunes justiitsministeeriumis minister Urmas Reinsalu algatusel ümarlaud, et rääkida laste ja vanemate suhtluskorda puudutavatest probleemidest.

Ümarlaua ajendiks oli möödunud nädalal Postimehes ilmunud lugu, kuidas ühele emale on mõistetud kümnete tuhandete eurode eest sunniraha, kuna ema takistavat isa ja lapse kohtumisi. Võla katteks ähvardas kohtutäitur maha müüa korteri, kus laps elab.

Ümarlauale olid kutsutud õiguskantsleri, kohtutäiturite, kohtute, advokatuuri ja sotsiaalministeeriumi esindajad. Samuti lastekaitse liidu ja perelepitajate ühingu esindajad. Arutati täitemenetlusega seotud kitsaskohti: kuidas peaks riik sekkuma, kui vanemad vabatahtlikult lapsega suhtlemist reguleerivat kohtulahendit ei täida. Eriti olukorras, kus lapsega koos elav vanem ei lase lahus elaval vanemal lapsega suhelda.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ütles pärast arutelu, et suurt süsteemimuudatust ei saa teha üleöö, ent mõni kiirem muutus võib siiski juba praegust olukorda paremaks muuta. «Kehtivas õiguses on kitsaskohad,» nentis ta.

Näiteks võiks täitemenetluse seadustikus täpsustada, mida ikkagi oodatakse kohtutäiturilt, kes peab hoolitsema selle eest, et üks vanem täidaks kohtumäärust ja võimaldaks teisel vanemal vastavalt sellele oma lapsega kohtuda. Näiteks võib praktikas ette tulla olukord, kus kohtumäärus ütleb, et laps peab isaga kohtuma teisipäeviti, kuid laps ütleb ühel teisipäeval, et ei taha täna kohtumisele minna.

«Täituril ei ole õiguslikku alust keelduda asja täitmisest, aga ta ei tohi ka jõudu kasutada. Mida siis saab täitur teha?» tõi Niklus näite täpsustamist vajavast punktist.

Õiguskantsler osutas juba 2015. aastal, et lapsega suhtlemise vaidlusi reguleeriv täitemenetluse paragrahv ei lase täituril seada esikohale lapse huve ja keelduda täitetoimingust.

«Vanemaga suhtlemine on lapse õigus ja mitte kohustus, mistõttu tuleb leida senine parem tasakaal omavahel vaidlevate vanemate ja lapse õiguste tasakaalustamiseks,» ütles justiitsminister Reinsalu.

Samuti tuleks seaduses täpsustada, mis on lastekaitsetöötaja roll, keda täitur võib endaga kaasa võtta, ning millal ikkagi oleks õige lapsevanemale määrata sunniraha.

Pikemas perspektiivis oleks aga vaja suurt süsteemimuutust, et tülis lapsevanemad saaksid abi ja nõu mujalt kui kohtust.

Nikluse sõnul tuleb selliste vaidluste lahendamisse kaasata mitmesuguseid spetsialiste, kes nõustavad, pakuvad lahendusi, püüavad ka lepitada. «See on pikema perspektiivi küsimus, sest inimesi, kes oleks erinevates küsimustes pädevad, ei ole palju. Alustades lähisuhtevägivalla probleemidega ja lõpetades lastepsühholoogidega,» rääkis ta.

Sotsiaalministeerium soovib suurendada perelepitusteenuse kasutamist, mis keskendub hooldusõiguse, suhtlusõiguse ja lapse ülalpidamisega seotud küsimustele. Selle eesmärk oleks jõuda kokkulepeteni.

Justiitsministeerium teeb kindlaks praegused süstemaatilised probleemid ning analüüsib võimalusi kohendada kehtivat süsteemi nii, et oleks suuremal määral tagatud lapse õiguse ja soovidega arvestamine ning teiste osaliste õigused ja kohustused. Algatatakse täitemenetluse seadustiku täpsustamine selles osas, mida kohtutäitur saab või võib suhtluskorra lahendi täitmisel teha.

Tagasi üles