/nginx/o/2008/11/03/89693t1h23fa.jpg)
Võrreldes varasemate aastatega on Euroopa Komisjon viimasel kahel aastal algatanud Eesti vastu vähem rikkumismenetlusi. Enamasti puudutavad rikkumised Euroopa Liidu direktiivide õigeks ajaks üle võtmata jätmist.
Eesti probleemid direktiivide ülevõtmisel on vähenenud
/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
17. märts 2011, 11:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui aastatel 2007 ja 2008 algatas Euroopa Komisjon Eesti vastu vastavalt 48 ja 32 rikkumismenetlust, siis nii 2009. kui ka 2010. aastal algatati 26 uut menetlust, teatab valitsus oma pressiteates.
Üldjuhul on tegemist direktiivide õigeks ajaks üle võtmata jätmisega või lünkadega ülevõtmises. Kaks rikkumismenetlust direktiivi ülevõtmise hilinemise asjades jõudsid ka rikkumist tuvastava kohtuotsuseni.
«Mis puudutab hilinemise põhjuseid, siis reeglina on need seotud ajaplaneerimisega – kas hakatakse ülevõtmismeetmete eelnõusid koostama liiga hilja või liidetakse need mahukate eelnõudega, mille menetlus on aeganõudev,» märgitakse pressiteates.
Nende rikkumismenetluste puhul, kus komisjoni etteheited on sisulist laadi, on Euroopa Komisjon pärast Eesti vastuste saamist paljudel juhtudel loobunud vähemalt osast oma esialgsetest etteheidetest. «Sellele aitab kaasa kindlasti ka see, et sageli korraldatakse rikkumismenetluste raames vahetuid kohtumisi komisjoni ametnikega, et Eesti seisukohti tõhusamalt seletada ja paremini aru saada komisjoni murekohtadest,» nenditakse pressiteates.
Välisminister Urmas Paet andis tänasel valitsuse istungil ülevaate, mis käsitles Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlustes ajavahemikul 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010.