Koolid hoiatavad lapsevanemaid sotsiaalmeedias levivate mängude eest

Tekstid Rjazanis kahe elumaja katusel, kus hüppasid alla 16-aastane Diana ja 13-aastane Angelina. Vanemate väitel viitavad tekstid surmagruppidele suhtlusvõrgustikus. Vaalad on lapsi suitsiidile kallutavate gruppide üks põhisümboleid.

FOTO: Sergei Pestov

Tabasalu Ühisgümnaasiumi lapsevanemad said eile e-kirja, milles kool teavitas neid Eesti laste seas levivatest ohtlikest nn «mängudest».

Kiri pealkirjaga «Ohtlikud mängud» sisaldas manuses politsei ja sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse koostatud infolehte. «Juhul kui märkate või kuulete millestki sellisest, palun andke teada kas koolile või valla noorsoopolitseinikule,» lisatii emailis.

«Viimastel nädalatel on sagenenud teated lastest, kes mängivad nii sõiduteedel kui sotsiaalmeedia vahendusel ohtlikke mänge ning seavad sellega ohtu oma elu või vigastavad ennast,» seisab veebikonstaabel Andero Sepa ja SKA lastekaitse osakonna juhataja Eve Libliku koostatud pöördumises lapsevanematele.

Nad selgitavad, et sõiduteedel mängitav mäng «Jookse või sure» sisu on joosta liikuva sõiduki eest võimalikult lähedalt üle tee, kogudes iga filmitud «etteaste» eest punkte. Sotsiaalmeedia vahendusel levivatest mängudest on üks ohtlikumaid «Sinine Vaal», «Blue Whale» või «Синий кит». Mängus osalemine on laste jaoks lihtne – sotsiaalmeedias tuleb postitada teemaviide #bluewhale, #iminthegame või midagi sarnast. Seejärel võtab võõras inimene teemaviite postitanud lapsega ühendust. Võõras suhtleb lapsega interneti teel ning läbi hirmu ja ähvardamiste kontrollib tema käitumist. Lapsele antakse ülesandeid, kus ta peab end vigastama, täitma ohtlikke ülesandeid või ärkama öösel, et vaadata häiriva sisuga videoid. Tavaliselt kästakse noorel lõigata või kriimustada käele või jalale sinivaala kuju.

«Lapsevanemad, palun jälgige, millega teie laps arvutis või nutiseadmes tegeleb. Pöörake tähelepanu sellele, kas lapsele on tekkinud kahtlustäratavaid haavu või vigastusi ning küsige nende tekkimise kohta.»

«Lapsevanemad, palun jälgige, millega teie laps arvutis või nutiseadmes tegeleb. Pöörake tähelepanu sellele, kas lapsele on tekkinud kahtlustäratavaid haavu või vigastusi ning küsige nende tekkimise kohta. Õpetajad, pöörake tähelepanu laste muutunud käitumistele või nähtavatele vigastustele,» kirjutavad Sepp ja Liblik.

Kui lapsevanem kahtlustab, et laps on sattunud mängu ja vajab abi, tuleb temaga spetsialistide sõnul ohtudest rääkida ja teavitada koolipsühholoogi, sotsiaaltöötajat, lastekaitsetöötajat või politseid. Samuti võib abivajavast lapsest teada anda lasteabitelefonil.

Postimees kirjutas nädal tagasi, et Venemaal on ligi aasta kestnud tuline arutelu, kas tõesti tegutsevad suurimas venekeelses sotsiaalvõrgustikus VKontakte (VK) maniakid, kes õhutavad teismelisi endale kätt külge panema, näidates seda teena tõe juurde ja lahendusena kõigile probleemidele. Paljud Eesti venekeelsed noored kasutavad internetis samuti peamise suhtluskanalina VKd.

Ka paljud Eesti koolid on pärast uudiseid internetis levivatest mängudest hakanud lapsevanemaid teavitama.

Narva keeltelütseumi direktor Nadežda Tšerkašina ütles Postimehele, et tema ja Narva keeltelütseumi õpetajad ei olnud varem sellisest mängust ja grupist nagu «Sinine Vaal» kuulnud.

«Arutasin kolleegidega ja otsustasin saata õpilaste vanematele hoiatuskirja, milles palun pöörata nende tähelepanu infole, mida laps sotsiaalvõrgustiku kaudu saab ning võimalusel piirata aega, mida laps raiskab suhtlemisele sotsiaalvõrgustiku nn sõpradega,» lausus Tšerkašina. Direktor lisas, et nad ei plaani teemat arutada õpilastega, kuna see võib tema ja ta kolleegide arvates olla mängule lisareklaam.

Tallinna Mustamäe reaalgümnaasiumi direktor Natalja Vergun ütles, et kooli töötajate poole ei ole keegi lastest seesuguste mängudega seoses pöördunud.

Vergun rääkis, et kool teeb pidevat tööd, et õpilasi ohtudest informeerida. Sel õppeaastal korraldati õpilastele ja õpetajatele loengud teemadel «Kuidas käituda teedel? Liikluskorra eeskirjade jälgimine» ja «Virtuaalsed kuriteod: nende klassifitseerimine ja karistus nende teostuse eest».

«Juba on heaks tavaks saanud vanemate klasside õpilaste noorematele korraldatavad tunnid ohtudest internetis. Eelmisel aastal esines oma loengutega veebikonstaabel, kes tutvustas õpilastele oma tööd, rääkis võimalikest ohtudes sotsiaalvõrgustikus,» lausus Vergun.

Direktor nentis, et kool ei vastuta selle eest, kuidas laps veedab oma vaba aega, mis veebivõrgustikus ta suhtleb ja viibib. Kõik see on lastevanemate vastutus ja seire.

Surmagruppide administraatorid asuvad Venemaal

Veebikonstaabel Andero Sepp selgitas Postimehele nädal tagasi, et laekunud info järgi võib eeldada, et enamik mängudest on saanud alguse VKontakte sotsiaalmeediumis, mille võimalikud administraatorid asuvad Venemaal. «Meile teadaolevalt on need grupid venekeelsed ning meil puudub info eestikeelsete gruppide kohta või et neid esineks teistes sotsiaalmeediumites,» ütles ta.

Politseile on Eestis laekunud vihjeid mõne lapse kohta, kes on üritanud ohtlikku mängu mängida. Õnneks on aga enamus lapsi pigem rääkinud mängust vanematele või kooliõpetajatele ja loobunud ise mängima hakkamisest.

Ennekõike saavad ja peavad Sepa sõnul laste vanemad tegema kõik endast oleneva, et selliseid traagilisi juhtumeid ära hoida, märgates ja sekkudes enne, kui on liiga hilja. Lapsevanemad peavad jälgima oma laste käitumist ja kontrollima, mis veebilehekülgi on lapsed külastanud ning kellega sotsiaalmeedias suhelnud. Kui lapsevanem märkab, et tema laps on kurvameelsem ja käitub teistmoodi kui tavaliselt ning tema kätel või jalgadel on kahtlased vigastused, mida ei ole võimalik selgitada, siis peaks lapsega rääkima. Võimalik, et laps räägib ära, mis on teda ajendanud ohtlikku mängu mängima.

«Kui asi juba nii kaugele jõudnud, tuleb välja selgitada sügavamad probleemid, mis last vaevavad, et üheskoos lahendus leida ning vajadusel tuleb kaasata professionaalid. Juhul kui laps räägib, kust ta mängu kohta infot sai, kus ta suhtleb teiste mängijatega ning kuhu postitab pilte või videoid, tuleks see info kindlasti ja koheselt edastada veebikonstaablile,» ütles Sepp.

Veebikonstaabel möönis, et internetikuritegude puhul on keeruline piirata teises riigis viibivat inimest, kes läbi interneti suhtleb inimestega üle maailma. Ennekõike on vajalik, et lapsed mõistaks, et internetis levivad «virtuaalsõbrad» ei pruugi olla päriselt sõbrad. «Nad ei pruugi olla need inimesedki, kellena esinevad. Mängudest rääkides peaksid lapsevanemad selgitama lastele ohte ning traagilisi tagajärgi, mis nendega võivad kaasneda,» ütles Sepp.

Väljaspool Eestit tegutseva võimaliku kurjategija saab politsei tuvastada koostöös teise riigi õiguskaitseasutustega. Seda saab teha kriminaalmenetluse raames ja tegemist on üldjuhul pika protsessiga. Koostööd Venemaa riigiasutustega saab politsei- ja piirivalveamet teha vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele ja seadustes ettenähtud võimalustele.

Politsei saab Eestis portaale ja sotsiaalmeediakanaleid jälgida, mida veebikonstaablid ka võimaluste piireis teevad ning vajadusel suhtleme portaalide halduritega. Politseinikud on külastanud ka koole ja suhelnud pedagoogidega, et koolipered oleksid kursis ja oskaksid märgata ohumärke. Hetkel lasub ka kõrgendatud ootus lastega tegelevatel asutustel, kes noortega igapäevaselt kokku puutuvad ja kas saavad jälgida konkreetseid ohumärke ning suhelda lastega nendel teemadel.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles