/nginx/o/2017/03/15/6452731t1hebd3.jpg)
Viimase nelja aasta jooksul on sagenenud koolirünnaku ähvardused ja üha rohkem on ka teateid õpilastest, kes on kooli kaasa võtnud külm- või tulirelva või relvataolise eseme. Märgatav hüpe politsei statistikas toimus pärast Viljandi koolitulistamist 2014. aasta sügisel.
Kooli ründamisega seotud ähvardusi on Eestis viimase nelja aasta jooksul tehtud 87 korda. Sel aastal on politsei alustanud ühe sellesisulise väärteoteate menetlemist. Siia alla lähevad koolitulistamisega ähvardamised, külm- või tulirelva või relvataolise esemega ähvardamised ning pommiähvardused. Ähvardatakse reaalselt koolikaaslasi või tehakse sedalaadi avaldusi sotsiaalmeedias.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Helen Uldrichi sõnul tuli koolitulistamisega ähvardamisi enam ette 2014. aastal ja 2015. aasta alguses, vahetult peale Viljandi koolitulistamist 2014. aasta sügisel.
Alates 2015. aastast on sagenenud külmrelvadega seotud juhtumid. Lapsed võtavad kooli kaasa näiteks noa, tuues põhjuseks, et neil on seda vaja enesekaitseks. Mõnel juhul on ka külmrelvaga kaaslasi ähvardatud või neile sellega liiga tehtud.
Mullu võtsid õpilased erinevat tüüpi relvi kooli kaasa 14 korral, valdavalt gaasi- ja õhurelvi, aga ka külmrelvi ja laskemoona. Elektrišokirelvi on viimase nelja aasta jooksul kooli kaasa võetud 11 korral.
Politsei on alates 2013. aastast menetlenud 181 juhtumit, mis puudutab nii relva ja pommiga ähvardamist kui ka relva või relvataolise eseme kooli kaasavõtmist.
«Reaalselt on nende aastate jooksul kas külm- või tulirelva tagajärjel saanud koolis viga väga üksikud, üks inimene ka hukkus (Viljandi koolitulistamine - toim),» ütles Uldrich.
Paljud neist teadetest on nn infoteated ehk õpilane on küll relva kooli kaasa võtnud, kuid pole karistada saanud, sest nagu hiljem on selgunud, siis kuritegu ta toime panna ei tahtnud.
Ida-Harju politseijaoskonna noorsoopolitseinik Teili Piiskoppel kinnitas Postimehele, et juhtumid on tõepoolest sagenenud ja probleem teravnenud. Ähvardajaid on tema sõnul peamiselt kaht tüüpi: ühed võtavad relva või relvataolise eseme kooli kaasa hirmutamiseks ja teised tahavad nalja teha.
«Need, kes hirmutavad, on tavaliselt kiusatavad. Kes aga nalja teevad, on kuskil midagi näinud ja siis mõelnud, et oh ma teen ka. Hiljem saavad nad julguse ja hea nalja eest sõpradelt kiita,» selgitas Piiskoppel.
Kui koolis ohtlik olukord tekib, helistatakse kas hädaabinumbrile või teavitatakse juhtunust noorsoopolitseid. Ka Piiskoppel ise on korduvalt koolides käinud ning õpilaste ja nende vanematega vestelnud.
«Seda, et lapsed relva või selletaolise esemega kooli lähevad, on üha rohkem, kuid minu arvates on ka täiskasvanute hulgas relvaga ähvardamine ja vehkimine sagenenud,» sõnas noorsoopolitseinik.
Tema sõnul käituvad lapsed paljuski vanemate eeskujul, ent lisaks vanemate eeskujule mängib rolli ka sotsiaalmeedia, kust noored rohkelt ideid saavaid.
«Kui laps kuskilt midagi loeb ja näeb, et nii on tehtud, läheb tal tuluke peas põlema, et mis seal ikka, teen ka, et ma ei mõtle ju tõsiselt, teen lihtsalt pulli,» rääkis Piiskoppel. «On ka seda, et kaaslased ütlevad, et noh, vaatame kui kõva mees sa oled, kas julged relvaga tulla või mitte.»
Ka veebikonstaabel Maarja Punaku sõnul saavad lapsed ideid ja inspiratsiooni erinevatest sotsiaalmeedia kanalitest. Näiteks videokeskkonnast Youtube või populaarselt huumorisaidilt 9GAG.
«Lapsed näevad seal nalja ja teevad järele,» ütles ta. Kõige olulisem on tema sõnul, et kool lapsevanematele selgitaks, mida võib kooli kaasa võtta ja mida mitte. Samuti tuleb lastele kõik reeglid selgeks teha.
«Kui lapsel on koolis relv kaasas, tuleb see loomulikult ära võtta. Lastele peaks kehtima selge reegel, et nuge, žilette ja mängurelvi kaasa võtta ei või,» märkis ta.
Punaku sõnul pöördub veebikonstaablite poole aina enam lapsi küsimustega, kas üht või teist eset võib kooli kaasa võtta. «Väga palju uuritakse Counter-Strike relvamakettide kohta, et kas neid võib kooli kaasa võtta. Ma siis seletan, et tegemist on õppetöövälise asjaga, mille kaasavõtmine kooli ei ole lubatud,» rääkis ta.
«Veel küsitakse näiteks, miks ma ei või kooli kaasa võtta nuga, sest on ju tööõpetuse tund. Tüdrukud aga küsivad, miks nad ei või žilette kaasa võtta, öeldes, et nad tahavad pärast kehalise kasvatuse tundi end raseerida,» tõi Punak veel näiteid.
Igasugune relv ja terariist on ohtlik, toonitas ta, et isegi kui see on kotis ja laps ei kavatse seda kasutada, võib keegi teine selle leida ja halba nalja teha. Koolil on õigus kõik sellised asjad lastelt ära korjata ja keelata üldse nende kooli toomine.
Samuti on Punaku sõnul temalt uuritud, kas enesekaitseks võib kooli kaasa võtta pipragaasi või taskunoa, sest kooliteele jääb ohtlik koer või on põhjuseks muud ohud.
Punak on ka täheldanud, et mida aeg edasi, seda rohkem on vanematel raha osta lastele õhupüsse. Nimelt saavad veebikonstaablid rohkem kaebusi ka seoses piltidega, kus lapsed relvadega poseerivad. Seejärel on veebikonstaablite ülesanne kindlaks teha, kas pildil on pärisrelv. Kui on, siis teavitavad nad piirkonnapolitseinikke, kes asuvad põhjusi selgitama.
Tõsiste kooliähvardustega puutuvad veebikonstaablid kokku paar korda aastas. Näiteks on mõni õpilane sotsiaalmeedias midagi postitanud või rääkinud, mille puhul võib arvata, et ta võib tõepoolest midagi ohtlikku korda saata. Sellisel juhul otsib politsei ta üles ja vestleb temaga. Üleüldse saab Punak aastas umbes 2500 pöördumist.
Põhja prefektuuri kriisireguleerija Rainer Koori sõnul on väga positiivne, et koolid on näidanud üles initsiatiivi ja soovinud politsei abi äkkrünnaku õppuste korraldamiseks. Mullu novembris toimus selline õppus Harjumaal Saue gümnaasiumis ja tänavu veebruaris Kose gümnaasiumis.
«Oleme pidanud loenguid ja rääkinud, kuidas ohtlikes olukordades käituda, kui koolis peaks toime pandama rünnak tuli- või külmrelvaga. Samuti, kuidas seda ennetada ja millele õpilaste käitumises tähelepanu pöörata,» rääkis Koor.
Sellised õppused aitavad õpilastel ja õpetajatel kinnistada teadmisi ohuolukorras käitumise puhul. Õppused on eelkõige suunatud õpetajatele, sest just nende käitumisest esimestel minutitel sõltub õpilaste turvalisus.
Peale õpetajate ja õpilaste saavad ka politsei, kiirabi ja päästeameti töötajad harjutada kriisiolukorras tegutsemist, sest koostöö reageerivate üksuste vahel peab olema sujuv ja üheselt arusaadav.
Selliseid õppusi ei jõua politsei igas koolis korraldada, sest ainuüksi Harjumaal on juba mitusada kooli. Kui koolil endal aga huvi on, siis võimaluste piires saab amet nõustada.
Koor lisas, et igas koolis on kriisimeeskond ja hädaolukorra lahendamise plaan. Aeg-ajalt saavad mitme kooli kriisimeeskonnad ühise laua taga ka kokku ja arutatakse erinevaid kaasusi. Politsei aitab selliseid nn lauaõppusi läbi viia.