Riigikogu liikmete ja teiste kõrgemate riigiteenijate palk ei muutu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: LEE JAE-WON/REUTERS

Iga-aastane indekseerimine ei too juba neljandat aastat järjest riigikogu liikmetele palgatõusu, praegusega võrreldes jääb samaks ka teiste kõrgemate riigiteenijate palk.

Saadikute palk muutub seoses kõrgete riigiteenijate kõrgeima palgamäära indekseerimisega. Palgamäära indekseeritakse iga aasta 1. aprillil indeksiga, mille väärtus on 50 protsenti tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise aastase kasvu aritmeetilisest keskmisest. Mullu aprillist on indeksi väärtus 1,017 ning rahandusministeeriumi andmetel ei muutu see ka selle aasta aprillis.

Riigikogu pressiesindaja ütles Postimehele, et kuna uus indeks on sama, mis kehtib praegu, siis ei muutu riigikogu liikmete palgad ega ka kuluhüvitiste ja eluasemekulude limiidid. See tähendab, et riigikogu esimehe palk jääb 5288,4, riigikogu aseesimeestel ning komisjonide ja fraktsioonide juhtidel 4495,1, komisjonide ja fraktsioonide aseesimeestel 3966,3 ning riigikogu lihtliikmetel 3437,5 eurole kuus.

Riigikogu liikmetele hakkas uus palgasüsteem kehtima 2012. aastal. Sellest ajast moodustub saadikute palk mitte enam keskmise palga, vaid palgamäära alusel, mida korrutatakse kindlaksmääratud koefitsiendiga.

Kõrgeimaks palgamääraks on seaduse järgi 5200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta kevadel. Eelmised kolm aastat on saadikute palk indekseerimise tulemusena veidi vähenenud.

Peale riigikogu liikmete kehtib seadus ka teistele kõrgetele riigiteenijatele. President, peaminister ja riigikohtu esimees saavad seaduse alusel nii praegu kui ka järgneva aasta jooksul palka 5288,4, riigikontrolör, õiguskantsler, riigikohtu liikmed, ministrid ja riigisekretär 4495,1, ringkonnakohtu kohtunikud 3966,3, maa- ja halduskohtu kohtunikud 3437,5, riiklik lepitaja ja võrdõigusvolinik 2908,6, Eesti Panga nõukogu esimees 1851 ning nõukogu liikmed 1322,1 eurot kuus.

Kõrgeima palgamäära suurust on riigikogul võimalik seaduse kohaselt muuta koosseisu kolmanda aasta kevadistungjärgul ehk tuleva aasta esimesel poolel. Muutus jõustub sel juhul parlamendi järgmise koosseisu volituste algusest.

Tagasi üles