Valitsus kinnitas lõpuks Eesti keelenõukogu uue koosseisu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

FOTO: Alar Truu / Õhtuleht

Valitsus kinnitas Eesti keelenõukogu uue koosseisu, kuhu kuulub üksteist liiget keelevaldkonna olulisematest asutustest ja institutsioonidest.

Keelenõukogu koosseisu ettepaneku tegi valitsusele haridus- ja teadusminister, lähtudes sellest, et esindatud oleks olulised keele- ja keelekasutusvaldkonnad ning nendega tegelevad asutused ja institutsioonid.

Esmaspäeval kirjutas Postimehes keelenõukogu kadumisest Emakeele Seltsi abiesimees Jüri Valge, kelle sõnul lõppesid keelenõukogu viimase koosseisu volitused juba novembris ja uut pole seni moodustatud. Seetõttu on üks lüli keelepoliitika riikliku juhtimise süsteemis tema sõnul kaduma läinud ja valitsus jäänud ilma pädevast keelepoliitilisest nõustamisest.

Eesti keelenõukogu ülesanne on nõustada valitsust keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel. Uus koosseis kinnitati viieks aastaks, eelmise koosseisu volitused lõppesid möödunud sügisel.

Eesti keelenõukogu loodi haridus- ja teadusministeeriumi juurde 2001. aastal.

Keelenõukogu uude koosseisu kuuluvad:

Tõnu Tender - Eesti Keele Instituut

Helle Metslang - Emakeele Selts

Birute Klaas-Lang ja Martin Ehala - Tartu Ülikool 

Anna Verschik - Tallinna Ülikool 

Kadri Sõrmus - Haridus- ja Teadusministeerium 

Artjom Tepljuk - Kultuuriministeerium

Ilmar Tomusk - Keeleinspektsioon

Hariduse, eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise keele ning võõrkeelte problemaatika tundjatena on keelenõukogusse kutsutud:

Dmitri Burnašev - Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed

Leili Sägi ja Aime Klandorf - keeleõpetajate kutseliitude esindajad

Tagasi üles