Järelvaadatav: mereriik Eesti – väljakutsed ja võimalused

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Merendusnõukoda korraldab reedel Meremessi raames konverentsi Merevaade, mille teemaks on «Mereriik Eesti – väljakutsed ja võimalused». Postimees teeb kell 12-14.30 kestvalt ürituselt otseülekande.

Konverentsil arutlevad oma ala asjatundjad ja otsustajad selle üle, mil määral vajab merendus arenemiseks riigi ja asjaomaste asutuste panust selleks, et võiksime pidada Eestit tõsiseltvõetavaks merendusriigiks. Eesti lipu all ei sõida täna ükski kaubalaeva – kas ja mida peaks laevaettevõtetele pakkuma selleks, et laevad Eesti lipu alla tagasi tuua?

Meri pole aga mitte pelgalt ettevõtjate pärusmaa, vaid meri on ka meie rahva ja kultuuri lahutamatu osa. Möödunud 2016. aasta oli Eestis merekultuuri aasta, mil väärtustati merega seotud traditsioone ja merega koos elamise tavasid. Kas me ikka teame ja oskame hinnata rannakaluri elu, kes on rannakultuuri kandjaks? Millises seisus on Eesti inimeste meresõiduoskused ja kas meie väärikatele meremeestele ja –naistele on tulemas piisavat järelkasvu?

Aerusurfarid Tallinna merepäevadel

FOTO: Juss Saska / Postimees

Konverentsi ajakava

12 – 12.05 – Avasõnad Merendusnõukoja presidendilt Tarmo Kõutsilt

12.05 - 13 – Esimene paneel: meremajandus. 

«Kui tõsiseltvõetav on mereriik Eesti?» 

Osalevad: majandus- ja taristuminister Kadri Simson, Merendusnõukoja president Tarmo Kõuts, Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) juhatuse esimees Jüri Lember, ASi Tallink Grupp juhatuse aseesimees Andres Hunt.

13 – 13.10 – Vaheaeg

13.10 - 14 – Teine paneel: merekultuur. 

«Meri eestlase kultuuri osana» 

Osalevad: Eesti Instituudi juhatuse esimees Mart Meri, TTÜ Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger, endine Kihnu Veeteede juhatuse esimees Annely Akkermann, Merekultuuriaasta 2016 projektijuht Karen Jagodin, EJL Meresõber projektijuht Indrek Ilves.

14 – 14.30 – Uno Lauri nimelise Merekultuuri Sihtasutuse tutvustamine. Kkohal on ka mullu eesti merekeele kaitsmise eest Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga tunnustatud kapten Uno Laur isiklikult.

Tagasi üles