/nginx/o/2017/03/17/6462833t1h1045.jpg)
Tallinna prügisõjas toimus eile oluline pööre, kui linnaisad tegid otsuse, et aitab vägikaikavedamisest jäätmekäitlusfirmaga Ragn-Sells, lihtsam on ise prügi vedada.
Hüvasti, Ragn-Sells! Tallinn hakkab ise prügi vedama (5)
17. märts 2017, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korraldatud jäätmeveo hanke võitnud ning juba kaks aastat kesklinnast jäätmeid Irusse vedanud Ragn-Sells ütles eelmisel nädalal lepingu üles, sest linnavalitsus keeldus teenuse hinda tõstmast, senise hinnaga polevat aga võimalik enam teenust osutada.
Linnavalitsuse jaoks oli probleem selles, et vahepeal muutunud seadus ei luba linnal enam teha samasuguseid kaheosalisi hankeid läbi endale kuuluva jäätmekeskuse. Saaks teha ainult vabaturuhankeid, mis oleks meeltmööda Eestis tegutsevatele suurtele jäätmefirmadele, aga mitte linnale.
Nii sündiski eile otsus: linn ostab prügiautod ja hakkab kesklinnas teenust osutama. Selleks ajaks, kui Ragn-Sells teenindamise lõpetab, ollakse valmis alustama. Seda võimaldab Tallinnale kuuluv ettevõte nimega Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (TJT), endise nimega Tallinna Prügila AS, mis asub Jõelähtme vallas.
Linnavalitsuse liikmed võrdlevad nüüdset olukorda aastatetaguse situatsiooniga Tallinna ühistranspordis. «Seal oli probleeme, linn võttis jõuliselt asja käsile, praeguseks on ostetud üle saja uue bussi ning teenus on inimestele tasuta, kvaliteetne ja kättesaadav. Enamjaolt osutab teenust linna enda ettevõte Tallinna Linnatranspordi AS (TLT), aga on ka eraettevõte MRP. Kui see paralleel viia prügimajandusse, siis linnale kuuluvas TJTs on piisavalt vahendeid ja võimekust, et osta ise prügiveoautod, võtta tööle inimesed ja korraldada eeskujulikult prügiveoteenust,» rääkis tegevlinnapea Taavi Aas.
«See, et Ragn-Sells ütleb lepingu varem või hiljem üles, oli aimatav juba hankemenetluse alguses, kui tehti olematu hinnaga pakkumisi. Tänaseks on selgunud, et ka 4–5 korda kõrgema hinnaga ei ole Ragn-Sellsil tahtmist vedada. Nende eesmärk on tegutseda kontrollimatult vaba turu tingimustes, kus on võimalik iga kuu hinda tõsta,» lisas Tallinna keskkonnaameti juhataja Relo Ligi.
Keskkonnavaldkonda juhtiva abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul toimub praegu kahe suure vedaja tekitatud turuvõitlus, mille eesmärk on vahendeid valimata saavutada vabaturg.
«Selline seaduste ostmine, nii nagu osteti hetkel kehtiv jäätmeseaduse muudatus, ei tohi kujuneda pidevaks praktikaks. Linn ei saa leppida olukorraga, kus eraettevõtjad dikteerivad meile oma tingimusi linnakodanike kahjuks,» lausus Sarapuu.
Ta kinnitas, et jäätmete vedu kui elutähtis teenus ei tohi sattuda väljapressimise alla. «Seetõttu otsustasime, et TJT soetab endale vajalikud prügiveoautod, mis annab kindluse, et elanikele on teenus tagatud ka siis, kui eraettevõtjad loobuvad jäätmete vedamisest. Esialgu soetame umbes kümme autot koos vajalike infosüsteemidega ja komplekteerime nende meeskonnad,» lubas Sarapuu.
Probleemi polevat ka sellega, et 1. aprillini, mis on Ragn-Sellsi lepingu ülesütlemise tähtaeg, on jäänud napid kaks nädalat. Sarapuu sõnul jõuab linn selle ajaga uued autod hankida ja jäätmeid vedama panna. «TJT ei pea riigihanget korraldama, ta saab need autod niisama osta. Ta peab võtma kolm pakkumist ja nõukogu valib nendest parima välja. Ei ole vaidlustusaega ega hilisemaid kohtuskäimisi nagu riigihanke puhul tavaline. Nõukogu peab ostu kinnitama. Ühesõnaga, selleks ajaks, kui Ragn-Sells lõpetab lepingu, oleme valmis teenust osutama,» kinnitas Sarapuu, kes on ka TJT nõukogu esimees.
Kui Ragn-Sellsi esindajad väitsid eile, et nende soovitud hinnatõus oli nii väike, et linnavalitsus võinuks selle katta ise, ilma elanike jaoks hinda tõstmata, siis Sarapuu sõnul polnud see nii väike midagi. Nõudmine olevat olnud tõsta tühjenduse hindu 40 protsenti kõigi konteinerite osas, millest ettevõte sentigi ei taganenud.
KOMMENTAAR
Rain Vääna
Ragn-Sells ASi juhatuse esimees
Aastal 2017 on Eestis inimesed oma valikutes vabad. Me saame ise valida panka, telekomifirmat ja elektritootjat. Isegi toasooja saamiseks on meil valikuvabadus, kas võtta see üldvõrgust või toota ise. Samal ajal puudub tarbijal igasugune valikuvabadus jäätmekäitluses.
Tundub uskumatu, kui Tallinn ütleb, et kuus keskmiselt kaks eurot maksev jäätmekäitlusteenus on midagi nii erilist, et siinkohal ei tohi tarbijal olla mingit valikuvabadust, et sellist otsust oskab teha vaid Tallinn.
Üldiselt on Tallinna kontseptsioon vastuolus Eesti arusaamaga demokraatlikust riigist, kus usume vabadusse, sealhulgas ettevõtlusvabadusse ja tarbija valikuvabadusse. Kui üks kohalik omavalitsus, antud juhul Tallinn, ütleb, et teenust on võimalik osta vaid Tallinna Jäätmekeskuselt ja hinna määrab samuti Tallinna Jäätmekeskus, siis see tähendab, et tarbijal puudub igasugune valikuvabadus. Sellises olukorras ei kujune hind konkurentsi teel, vaid selle määrab linn enda meele järgi.
Sel nädalal Eesti Ekspressis ilmunud lugu viitas Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu võimalikele isiklikele ambitsioonidele Tallinna jäätmekäitluses. Tekib küsimus, kas tõesti tõusid üleöö esikohale tarbija huvid ja kõik, mis Tallinna Jäätmekeskus ja Arvo Sarapuu teevad, on tehtud linnakodanike hüvanguks?
Kui aga Tallinn tõesti plaanib luua oma prügiveofirma, siis tähendab see, et neil tuleb konkureerida vabaturu põhimõtetel, sest hangete suunamised ja eeliste loomine ühe ettevõte kasuks ei ole seadusega lubatud isegi siis, kui see ettevõte kuulub omavalitsusele.