Kuidas valida õige jalgratas?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Hansapost

Kui sulle meeldib jõuda ummikutevabalt tööle, nautida perega nädalavahetust looduses, säästa keskkonda ning oma rahakoti sisu, siis on jalgratas ainuõige valik. Aga kuidas teha õiget valikut? Hansaposti tootejuht Kadri Paide toob välja põhitõed, mis aitavad valida välja sobivaima jalgratta. 

Otsinguid alustades peaks esmalt mõtlema, milleks sõiduvahendit kõige sagedamini tarvis läheb ja kus sellega liigutakse. Loomulikult tahaksime kõik, et ratas oleks vastupidav metsas, kiire maanteel ja praktiline linnas, aga paraku sellist universaalset ja absoluutselt igaks otstarbeks mõeldud jalgratast olemas pole. Seega tuleks mõelda, kas ennekõike sõidetakse linnatänaval või kruusateel, kas rattaga kulgetakse poodi või tehakse trenni, kas tähtsam on kiirus või keerulise maastiku läbimine.

Maastiku-, linna- või maanteeratas?

Tööle ja poodi sõitmiseks ehk ühest punktist teise liiklemiseks on sobilikud linnarattad ja hübriidrattad. Nagu nimigi ütleb, on linnaratas disainitud kulgema asfaldil ehk linnatänavatel ning metsas ja külade vahelisel kruusateel võib sellega liikumine olla tülikas. Linnas töölesõiduks ja ummikutest möödumiseks on linnaratas siiski tänuväärne ja püstise istumisasendi tõttu ka mugav, isegi kui seljas on kleit või viigipüksid. Tavaliselt on linnarattaga kaasas palju lisavarustust: tuled, pakiraam, rattajalg, ketikaitse, porilaud ja poekorv.

Kui rattaostja tahab sõita pikki vahemaid ja liikuda ka kruusal või metsas kändude vahel, siis võiks valida hübriidratta. Nimele kohaselt on tegu kõige universaalsema jalgratta tüübiga. See pole küll mõeldud sportimiseks, aga sobib sportlikule inimesele pikema töötee läbimiseks. Samuti on hübriid erinevalt linnarattast sobilik pindamata teel ja metsarajal. Hübriidi iseloomustab käikude rohkus ning suuremad rattad, mis võimaldavad saavutada ka linna- ja maastikurattast suuremat kiirust.

Sporditegemiseks sobivad maastiku- ja maanteerattad. Maastikuratast ostetakse Eestis kõige sagedamini, sellel on mõistlik hind ja sobivus pea igasugusteks teeoludeks. Maastikurattal on laiad mustriga rehvid, mis annavad eelise raskel rajal – porilompides, mäkketõusul ja kändude vahel. Seda tüüpi ratas sobib nii lastele kui täiskasvanutele, kes hindavad sportlikku eluviisi ning tahavad pääseda igale poole. Lõivu maksab maasikuratas kiiruselt, millega see rattatüüp jääb kõigile teistele alla.

Maanteeratas on kõige spetsiifilisem ja reeglina ka kõige kallim rattatüüp, mis on mõeldud eelkõige sportimiseks ja liikumiseks asfaldil. Erinevalt maastikurattast on maanteeratas kergem, kiirem ja dünaamilisem. Selle rehvid on kitsad ja siledad, mistõttu metsamaastikule sellega seiklema minna ei tasu.

Kas valida soodne või kallis?

Hinnalised jalgrattad on mõeldud eelkõige võistlusspordiks. Perega looduses seiklemiseks või tööle sõiduks ei pruugi need sugugi sobida. Enamasti mõjutab ratta hinda ka brändi nimi, mis võib, aga ei pruugi olla kvaliteedigarantiiks. Küll tasub jälgida sama rattamargi erinevaid sõiduvahendeid, sest seal tähendab kõrgem hind ka tavaliselt paremaid komponente, mis annavad rattale juurde nii mugavust kui võimekust. Enamasti on ka soodsamad rattad komplekteeritud kvaliteetsetest ja vastupidavatest komponentidest ning erinevus kallimate analoogidega tuleb välja ainult rasketes tingimustes sõites.

Jalgratta sõiduomadustes ja mugavuses mängib suurt rolli selle raam, nii geomeetria kui ka materjalid. Õige raami suurus on väga tähtis nii laste kui  täiskasvanute jalgrataste puhul.

Lapse jalgratas tuleb valida vastavalt lapse kasvule. Väike varu võib olla, aga suure varu puhul ei ulatu laps pedaale väntama. Kasvule mittevastavat ratast kasutada ei tohi, sest lisaks ebamugavusele seab see lapse ka ohtu.

Eakale pereliikmele eelista kerget ja lihtsat ratast. Liigne keerukus ja käikude rohkus ajab vanemad inimesed segadusse ning lisavidinate eest tehtud lisakulutus teeb hoopis karuteene.

Olenemata valitud jalgrattast ei tohi unustada ka lisavarustust. Arvesta, et esi- ja tagatuli on kohustuslikud ning tagavad ohutuse. Täiskasvanutel pole küll kiivri kandmine seadusega ette nähtud, aga aitab siiski igasuguse kukkumise korral.

Hooldusega pikendad jalgratta eluiga

  • Kontrolli kevadel ratas üle – kas pidurid pidurdavad ja käigud töötavad.
  • Jälgi, et rehvides olev rõhk oleks optimaalne. Kui rehvis on õhku liiga vähe, siis kulub see kiiremini, kui aga rehv üle pumbata, võib see kergesti puruneda.
  • Puhasta ja õlita regulaarselt jalgratta ketti. Pesemiseks võid kasutada kasvõi vana hambaharja, aga õlitamiseks eelista spetsiaalset ketiõli.
  • Vii aeg-ajalt ratas professionaalide kätte hooldusesse. Kui sõidad rattaga igapäevaselt, siis mitu korda hooaja jooksul.   

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles