Video: «Radar» Narvas: miks on narkoprobleemid Ida-Virumaal sedavõrd esil?

Fentanüül põhjustas Ida-Virumaal hiljuti järjekordse surmalaine. Novembri lõpust alates on ennast surnuks süstinud kümme inimest, neist seitse Narvas. «Radar» käis kohapeal uurimas, miks on narkoprobleemid Ida-Virumaal sedavõrd esil? Ja mis põhiline – miks midagi ei muutu?

Oleg Konstantinov tuleb Narva Sõltuvuste Ravikeskusesse iga päev kella 12 ajal. See on keskus, mis tegeleb narkomaanidega. Siin on süstlavahetuspunkt ja nõustamiskabinet. Siit saab ka varem igapäevaselt fentanüüli süstinud narkomaan metadooni asendusravi.

Just seda läbipaistmatut ja maitsetut vedelikku - metadooni - käibki Oleg siin iga päev joomas. Tema päevane annus on arvutis ette valmistatud ja aparaat laual laseb vajaliku koguse vedelikku ühekordsesse topsi. Et see mõju avaldaks, võtab natuke aega.

«Ärkasin hommikul. Oli selline kergelt haiglane tunne. Higistamine. See ei läinud üle. Aga nüüd poole tunni pärast on mul kõik korras nagu sinul,» räägib ta pärast metadooni joomist.

Räägime temaga siinsamas narkokeskuse koridoris. Oleg on 50-aastane, HIV-positiivne ja laias laastus pool oma senisest elust varguste eest vangis istunud. Praegu elab väikesest töövõimetuspensionist. Narkomaania on tema elu osa olnud alates 15. eluaastast. «Kõiki, mis olemas on. Kõike olen proovinud,» ütleb ta.

Fentanüüli tarvitas ta viimati mullu suvel. Üldjuhul hoiab metadoon teda fentanüülist eemal. «Varem elasin süsteemis, tarvitasin iga päev. Viimased kümme aastat olen süsteemist välja saanud. Teen seda perioodiliselt - kaks, kolm, neli korda aastas, kuidas kunagi. Põhiline, et poleks süsteemis,» räägib ta, pidades süsteemi all silmas igapäevast fentanüüli tarvitamist.

Mehi-naisi võrdselt

Oleg on üks umbes 120st narkomaanist, kes siin keskuses iga päev metadooni saab. Keskuse eestvedajad Tatjana Magerova ja tema abikaasa Juri Magerov tegelevad Narvas ning Ida-Virumaal narkomaanidega juba 20 aastat. Keskuse direktrissina töötav Magerova toob välja, et üheks siinseks eripäraks on naiste suurem osakaal tarvitajate seas. «Kui peaaegu kõigis metadoonikeskustes on 90 protsenti mehed, siis meil on mehed-naised pooleks,» ütleb ta.

Jelena on üks naistest, kes siin käib. 34-aastane, kolme lapse ema, samuti HIV-positiivne. Temagi proovib ennast fentanüülist puhtana hoida. Jelena noorim laps on alles aasta ja kolm kuud vana, vanim on 12-aastane. Narva on väike koht ja ta ei soovi seetõttu oma näoga rääkida. «Vanem poeg isegi ei tea, et metadooniprogrammis käin. Ta arvab, et käin haiglas. Et emal on mingi haigus. Aga mis konkreetselt? Ta mõistab, et emal on vaja iga päev teatud ajal ära käia,» räägib ta.

Jelena esimene kokkupuude narkootikumidega oli 12-aastaselt. Esialgu oli see juhuslik, kuid arenes sealt edasi. «Siis üha tihedamini... Harjud sellega väga kiiresti,» meenutab naine.

Narkomaani jaoks on kogu elul ainult üks siht. Kogu aeg on vaja raha, et järgmist kaifi osta. Üks doos maksab praegu tänaval 15 eurot. «Sellele kulub sul kogu aeg. Kogu vaba aeg läheb raha otsimisele,» ütleb Oleg.

«See on terve elu. Hommikul tõused üles, paned saapad jalga ja tegutsed õhtuni välja. Varastad, müüd, ostad, tarvitad. Ja jälle: tõused, varastad, müüd, ostad, tarvitad. Sul on vaja lisa õhtul, hommikul. Jälle pead raha juurde saama,» kirjeldab narkomaani elu Jelena.

Neid aitab metadoon

Et aidata narkomaanidel sellest surnud ringist välja tulla, antaksegi neile asenduseks metadooni.

«Kui hakkasin metadooni võtma ja siia programmi tulin, ei sattunud ma enam vanglasse. Juba kümme aastat pole olnud. Muidu istusin seal terve elu,» ütleb Oleg.

«Ma ei pea varastama. Ei pea pere eelarvest raha võtma. Kõik jääb lastele,» räägib Jelena.

Narkomaanide koguhulgast teenindatakse siin siiski vaid murdosa. Magerova ütleb. et tegelikult on nii Narvas kui Ida-Virumaal rohkem narkomaane kui arvatakse. «Mäletan, kui statistika väitis, et Tallinnas on 12 000 narkomaani, aga tervel Ida-Virumaal 2500. Need on täiesti ebatõenäolised arvud. Arvan, et ainuüksi Narvas on neid 3000 ringis,» arutleb Magerova.

«Iga nädal sureb keegi»

Narkomaanide üldarvu kõrval on Eestis veel üks hirmutav number, millega oleme kogu Euroopas esireas - need on narkosumad, mida just põhjustavadki fentanüüli üledoosid. Eelmisel aastal oli Eestis narkosurmasid kokku 94. «Mõnutunde saajaid on vähem kui neid, kes surevad kui kärbsed. Ei tea, iga nädal sureb keegi. Aga vahel nädalas lausa kolm,» kirjeldab Oleg.

Politsei Ida prefektuuri narkotalituse juhi Dmitri Kabanovi sõnul registreeriti Ida-Virumaal kuni eelmise aasta novembri lõpuni seitse narkosurma, ent siis tuli korraga suurem üledooside laine. «Novembri lõpust - detsember, jaanuar, veebruar - tuli neid kokku juba kümme. Ja seitse surma olid Narvas,» ütleb Kabanov.  

Üledoosid puudutavad narkomaane isiklikult ja vahetult.

«On üledoosi olnud, koomasse olen langenud. Kõik mu sõbrad on vist kalmistul,» räägib Oleg.

Üks hiljuti üledoosi tõttu hukkunu oli Jelena hea tuttav. «Ta töötas Soomes. Sõitis siia. Päeval, kui see temaga juhtus, pidime minema talle uut televiisorit ostma. Ma hommikul ei võtnud toru... Lihtsalt väga vara oli. Aga siis hiljem... Siis oli juba hilja, telefon oli välja lülitatud,» räägib ta nutma puhkedes.

Olegi sõnul on üledooside põhjus väga lihtne. Venemaa kaudu Eestisse toodavat fentanüüli lahjendatakse enne müüki paiskamist teiste ainetega. Aga seda ei tehta alati ühtemoodi ja see tähendab, et aine puhtusaste varieerub.

«Tuli uus partii. Enne ostis ta umbes kolmeprotsendilist. Aga siis tuli uus parti, näiteks kuueprotsendiline. Aga tema ju ei tea. Pulber näeb välja samasugune. Vaatas, et sama kvaliteet, sama hind. Aga tegelikult kaks korda kangem. Mida sa selle kotikesega 15 euro eest ostad? Võib-olla ostad surma? Või lihtsalt puhast õhku?» räägib Oleg.

Viimase surmalaine Ida-Virumaal ja Narvas põhjustaski see, et turule tuli tavapärasest kangem aine, mida ei osatud doseerida. Politsei reageeris sellele ja pidas kinni viis tänavadiilerit.

Öö on rahulik

Politsei tegelebki siin narko-teemadega pidevalt. Noored politseinikud Edgar Kesvatera ja Edvard Lall on tänaöiseks patrulliks saanud just ülesande narkomaanidega tegeleda. Nad sõidavad ringi ja jälgivad, mis linnas toimub, vestlevad inimestega ning kontrollivad dokumente.

Öö on rahulik. Vaid üks mees, keda nad kontrollima lähevad, pistab jooksu, kuid nad saavad ta kätte ja toimetavad jaoskonda. Seal tehakse talle tehakse narkotest, kuid keelatud aineid ta tarvitanud ei ole, seega võib ta ära minna. Esialgse jooksmise kohta annab mees üllatava põhjenduse. «Kardab politseid lihtsalt. Talle ei meeldi meiega vestelda,» selgitab Kevatera.

Tihedamad tööpäevad on politseil siin nädalavahetuseti ja just iga kuu alguses pärast seda, kui on välja makstud palgad, pensionid ja sotsiaaltoetused. Ka meie Narvas viibimise ajaks satub reedene päev märtsi alguses, kui toetused on just välja makstud. Oleg ütleb meile, et kõiksuguste ainete tarvitamist on õhtuses linnas ilmselt tavapärasest rohkem.

«Iga kuu alguses üks ja sama. Pool linna möllab. Pidutseb, puhkab. Joob, tarvitab uimasteid. Ma ei ütle, et terve linn seda teeb. Aga neid on päris palju,» räägib ta.

Oleme ka töl ööl koos politseinikega. Öö jooksul tuuakse jaoskonda mitmeid isikuid ja neil tuvastatakse ka narkojoove. Tarvitanud on nad teist siinkandis väga levinud narkootikumi, amfetamiini. Kuna üks neist tabati otse roolist, siis viiakse ta tavapäraselt haiglasse täiendava ekspertiisi tegemiseks.

Suur kogus fentanüüli

Probleeme fentanüüliga pole politseil siiski ka tol ööl. Põhjus võib osalt peituda selles, et tegelikult võeti juba samal päeval eelnevalt maha diilerid ja neilt saadi kätte suur kogus fentanüüli. See tähendab, et aine ei jõudnud tol õhtul turule. Kui suur see kogus täpselt oli, politsei uurimise huvides ei avalda. Kuid kogust mõõdetakse grammides. Ühest grammist saab 40 doosi ja siit autost saadi kätte mitu grammi ehk tuhandete eurode väärtuses kraami.

Auto ise koos kahe isikuga peeti kinni maanteel ja selle puruks löödud aknad tähendavad seda, et kahtlustatavad ei soovinud ise autost väljuda ning nad tuli sealt jõuga kätte saada.

Narkotalituse juht Kabanov räägib meile, et fentanüüliga on seotud väga suur osa nende tööst.

«30 protsenti kriminaalasju, mis asuvad Ida prefektuuri narkokuritegude talituse menetluses – need on seotud fentanüüliga,» ütleb Kabanov.

Reaalsuses tähendab see, et pidevalt võetaksegi diilereid maha ja korjatakse ainet turult ära. Ärakorjatud ainete koguseid politsei ei avalda, kuid Kabanov toob välja, et näiteks eelmine aasta saadi vaid ühelt diilerilt korraga kätte 24 grammi. «24st grammist on võimalik valmistada peaaegu tuhat doosi. See on väga suur kogus ja see on ainult üks näide,» ütleb ta.

„See on nagu hüdraga võitlemine»

Seega politsei korjab küll ainet ära, kuid ega sellest tarbimine ei vähene. Jalutame Olegiga linnale kuuluva ühiselamu juures, kus Oleg elab. Küsime, mitut diilerit ta läheduses teab?

«Lähedal kahte.»

Tema sõnul ei anna diilerite ja narko-aine tänavalt ära korjamine väga suurt efekti.

«Kolm aastat tagasi võeti selles majas seal diiler kinni. Kaks päeva hiljem avati müügipunkt selles majas seal. Viis kuud hiljem pandi see kinni, kohe avati uus seal, selles majas,» näitab Oleg meile ümbrust.

«Kui üks pinni panna, avatakse kohe naabermajas. See on nagu hüdraga võitlemine. Ühe pea lööd maha, kasvab kaks uut. See on kasutu võitlus. Lõputu. Ütleksin lihtsalt, et politseil on alati tööd,» räägib ta.

Narkokeskuse juhataja Magerova sõnul on selle taga, et müük ei vähene, lihtne loogika.

«Narkootikumid olid, on ja jäävad. Teate ju turumajanduse kahte postulaati. Kui on nõudlus, tekib ka pakkumine,» sõnab Magerova.  

Suur tööpuudus

Narva linnaarsti Andrei Antonovi sõnul on probleemid narkootikumidega, aga ka näiteks alkoholismiga Ida-Virumaal, tugevalt seotud kohalike sotsiaalsete oludega. «Kõige suurem probleem on töökohtade puudus, sest inimestel ei ole praktiliselt tööhõivatust,» ütleb ta.

«Ida-Virumaa sotsiaalne olukord on väga keeruline. Praktiliselt on Narva normaalsete inimeste jaoks töötute linn,» lisab Magerova.

Suured tööstused, nagu Kreenholm, on ammu uksed sulgenud ja midagi uut peale ei tule. Rahvastik vananeb ja väheneb. Ärksamad pead sõidavad minema. Töötuse määr Ida-Viru maakonnas tervikuna on 13,5 protsenti.

«Kui töökohti ei ole, siis see tähendab, et sissetulekut ka ei ole. Vaja on toite pere, inimesed lähevad depressiooni, tekivad igasugused mured ja inimesed hakkavad tarvitama ka psühhoaktiivseid aineid,» ütleb Antonov.

Oleg ütleb, et tööta jäämine ei aja mitte ainult tarvitama, vaid ka müüma. «Üks mees rääkis mulle, et ta koondati töölt. Kolm kuud oli töötu. Tal oli kaks last, üks vastsündinu. Kuidas neid siis toita? Mees hakkas uimasteid müüma. Enne ise polnud tarvitanud. Müümise kõrvalt tarvitas ka ise. Viis kuud hiljem pandi ta kinni. Kaotas töö ja hakkas uimasteid müüma,» räägib ta.  

«Jah, Ida-Virumaa on probleemne piirkond. On alati olnud, on praegu, ja kui riik meile tähelepanu ei pööra, siis nii jääbki,» tõdeb magerova.

Ka Oleg usub, et muutusi tuleb ainult siis, kui üldine elukeskkond paraneb. «Noortel peab olema tulevikuperspektiiv. Peab olema töö. Koht, kus puhata. Mingid sotsiaalsed teenused. Siin on ju depressiivne linn! Mingeid tulevikuväljavaateid pole! Midagi pole. Seepärast kõik hulluks lähevadki,» räägib ta.

Ka metadoonisaajad tarvitavad edasi

Ta ei usu, et ta ise kunagi enam igapäevaselt narkootikume tarvitaks. Kord kuus annab ta narkokeskuses uriiniproovi, millest kontrollitakse, kas ta on tarvitanud või mitte. Täna annab ta ka selle proovi. See näitab, et ta on puhas.

Eelmisel aastal tehti siin keskuses tuhatkond uuriniproovi metadooni asendusravi saajate seas. Kolmandik neist näitas metadooni kõrval endiselt fentanüüli tarvitamist. «See tähendab, et inimesed, kes ikkagi käivad asendusravil – nad tarvitavad narkootiliselt aineid edasi,» räägib Antonov.

«Nad ütlevad, et milleks neile siis seda vaja on. Enne oli vaid üks mure, uimastid kätte saada. Aga nüüd, kui uimastitega ongi kõik korras, tuleb leida veel palju asju - töö, riided, toit, kõik,» selgitab Magerova.

Antonov kinnitab meile, et Narva on tegelikult rahulik linn, kus narkomaane linnapildis väga ei kohta. Kuid probleeme ei saa eitada. Lisaks otsesele narkomaaniale on probleemiks ka sellega seotud haigused. Jelena ja Olegi kõrval on Narvas arvel veel umbes kaks ja pool tuhat HIV-positiivset, kellele tuleb ravi osutada.

«Eesti on ikkagi Euroopas esikoha peal ainult selle HIV-epideemia näitajates,» lisab Antonov.  

Jelena on praegu väikese lapsega kodune. Sügisel peaks laps lasteaeda minema ja ta ise loodab tööle saada. «Tahan üles kasvatada terved lapsed. Ma ei taha, et nemad... Läheks vargile nagu mina. Ei taha, et nad kordaksid minu elus tehtud vigu,» loodab ta.

Olegil pole lapsi ega naist. Vanemad sõitsid omal ajal ära Venemaale ja on tänaseks surnud. Ka sõbrad on kõik tänaseks surnud. Tema tunnistab, et ei oota enam elult midagi. «Ootan, et surm tuleks rutem. Mul pole siin enam huvitav,» ütleb ta.

Tagasi üles
Back