Kuidas tüdrukutest saavad superkangelased?

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eva-Kristiina Ponomarjov (keskel) oma superkangelastest tüdrukutega. Vasakult Triin Vaino, Laura-Liis Järvela, Silvaliis Karu ja Kretel-Erika Saan.
Eva-Kristiina Ponomarjov (keskel) oma superkangelastest tüdrukutega. Vasakult Triin Vaino, Laura-Liis Järvela, Silvaliis Karu ja Kretel-Erika Saan. Foto: Mihkel Maripuu

Kuhu ka ei vaata ja kellega ei kohtu, on otsustavatel kohtadel enamasti ikka mehed, tõdes turundusstrateeg Eva-Kristiina Ponomarjov taas ja taas. Siis otsustas: selline pilt vajab muutmist. Ja asus tegutsema.

Ei leidu naljalt neid, kellele kergelt lokkis süsimustade juustega Benedict Cumberbatch ei meeldiks. Ta on võlunud Sherlock Holmesina telesarjas «Sherlock» sadu, kui mitte tuhandeid Eesti naisi. Temas leidub midagi, mis tõmbab. Selle teadvustamine tiivustas Eva-Kristiina Ponomarjovi tegutsema.

Cumberbatch, kui keegi äkki ei tea, on kuulus inglise näitleja. Koguni nii kuulus, et britid panid ta kaks aastat tagasi kõrvuti seriaalikaaslase, doktor Watsonit mängiva Martin Freemaniga reklaamima maailmale Suurbritannia väärtusi ja võlusid.

Cumberbatchi kehastatud vaheda taibuga Sherlock edastab just õiget sõnumit, taipas Ponomarjov, kes tegutses toona Tallinnas Briti saatkonnas investeeringute juhina. Tema ülesanne oli aidata kõikvõimalikul moel kaasa, et Eesti, aga ka Läti ja Leedu ettevõtted pääseksid Briti turule. Üks moodus oli korraldada Balti start-up-firmadele konkurss, mille võitja saab Inglismaal tasuta kontori ja PR-abi. Selleks et firmasid osalema meelitada, sooviski Ponomarjov tuua mängu Cumberbatchi. Täpsemalt, et ta võiks Cumberbatchi plakatile lisada konkursi reklaamiks oma sõnumi: «Be the next brilliant mind.» Ehk: «Saa järgmiseks briljantse mõistusega tegijaks.»

Selliseid täiendusi nii suurte staaridega ja riiklikul tasandil ei otsustata nipsust. Enamasti ilmselt ei lähegi sellised täiendused läbi. Või võtab nende kooskõlastamine lõputu aja, et soovitu jääbki viimaks teostamata.

Benedict Cumberbatch ja Martin Freeman reklaamimas Suurbritanniat, vasakul neile Eestist lisatud üleskutsed.
Benedict Cumberbatch ja Martin Freeman reklaamimas Suurbritanniat, vasakul neile Eestist lisatud üleskutsed. Foto: Autor: Mother

Aga Ponomarjov (38) ei ole allaandja. Ta on visa ja järjekindel. Väga. Kui midagi pähe võtab, siis selle ka ära teeb. Tegi tolgi korral, tunamullu. Kuigi nõudis neli kuud asjaajamist, et võiks konkursi reklaamlause Cumberbatchi portree kõrvale trükkida.

Mullu tekkis Eva Ponomarjovil järjekordne ambitsioonikas idee. Seoses tüdrukutega. Midagi sellist, mida suure tõenäosusega pole maailmas mitte keegi teinud. Vähemasti Ponomarjov ei leidnud kuskilt valmis retsepti, millest snitti võtta. Aga ta taipas, et tüdrukud vajavad tuge ja abi. Ning mida varem elus, seda parem.

Miks mehed valitsevad?

Näitleja Mari-Liis Lill, kes on saanud tuntuks sotsiaalselt valuliste ja kandvate teatritükkidega, seletab, miks varem on parem: «Varases teismeeas olen teinud oma päevikusse mitu sissekannet, mis räägivad suurejoonelistest plaanidest korraldada naabruskonna väiksematele lastele spordivõistlusi, kunstiringe, teatrilaagreid. Enamik neist jäi kahjuks vähese julguse, kohati ka kaasamõtlejate puuduse tõttu korraldamata. Usun, et kui oleksin kohanud Evat 20 aastat varem, oleksid paljud neist plaanidest teoks saanud.»

Eva Ponomarjov on viimastel kuudel pühendunud just sellele, et puhuda tüdrukutele tuult tiibadesse. Ta on teinud seda samasuguse otsustavuse ja pühendumusega, nagu ajas taga Cumberbatchi plakati kasutamise õigust. Teinud seda turundusstrateegi ameti kõrvalt sisuliselt lausa põhitööna. Elu ise juhatas kätte, mis tuleb hingeasjaks võtta.

Nimelt pani Ponomarjov tähele, et enamik Eesti ettevõtjaid – keskmiselt üheksa kümnest –, kes kippusid Briti turule ning kellele ta nõu jagas, on mehed. Nad ei ole valdavalt üksnes firmade juhid, vaid ka nende asutajad ja omanikud. Nood vähesed naised, kes sattusid Ponomarjovi jutule, olid enamasti liitunud ettevõttega hiljem. Huvitav, millest see tuleneb, vaagis ta.

Võib-olla tüdrukuid ei innustata ega toetata piisavalt, oletas Ponomarjov. Võib-olla neid ei julgustata end proovile panema? Äkki jääb neil seetõttu vajaka enesekindlusest?

Kohtumine omaaegse Tallinna börsi juhi ning start-up-ettevõtete börsi Funderbeam asutaja Kaidi Ruusalepaga andis küsimustele ja oletustele selgemad vastused.

«Ma olen ise olnud 13-aastane tüdruk,» ütleb Ruusalepp, «ja tean, mida tähendab innustamine. Õigel ajal ja õigel teemal. Või asju õiget pidi pannes: mida tähendab õigel ajal ja õiges kohas innustamise puudumine.» Nagu selle puudumist sai oma noorpõlves tunda ka Mari-Liis Lill.

Sedasi hakkaski Ponomarjovile koitma uus, esmapilgul söakas, aga tegelikult loogiline idee, nagu tal oli tekkinud mõte kasutada Eesti hüvanguks Cumberbatchi. Ta otsustas kokku panna programmi, mis annaks Eesti tüdrukutele just seda, millest nii Ruusalepp kui ka Lill, aga küllap sajad teisedki nendesugused võisid suureks sirgudes puudust tunda.

Ärge murdke uksi maha!

Lühidalt: õbluke, 159 sentimeetri pikkune Ponomarjov otsustas, et on tagumine aeg teha Eesti tüdrukutest... superkangelased. Just sellise pretensioonika nimetuse, Superheroes, pani ta oma koostatud ingliskeelse programmi nimeks.

«Meessuperkangelasi on palju,» nendib ta, viidates Supermanile, Batmanile, Spider-Manile jne. «Aga teine pool on hõre.»

Enam mitte. Vähemasti Eestis. Sel nädalal lõpetas Ponomarjovi superkangelaste programmi ligi poolsada 13–17-aastast eesti-, vene- ja võõrkeelset tüdrukut kogu Eestist. Nad said nelja kuu vältel innustust ja tuge nii Ruusalepalt kui ka Lillelt, nii poliitik Kaja Kallaselt kui ka ettevõtja Kristel Kruustükilt, lisaks paljudelt teistelt. (Ekslike tõlgenduste ärahoidmiseks: Superheroes Estonia ei ole mingi feministlik ettevõtmine, sest tüdrukuid käisid innustamas-julgustamas ka mehed, nagu näitleja-lavastaja Jaak Prints ja ettevõtja Rasmus Rask, ning Ponomarjovi sõnul ei saa olla naiste eesmärgiks elus uksi lahti raiuda, vaid peamine on saavutada ühiskonnas tasakaal, kus mehed väärtustavad naisi ja naised mehi.)

Sõnad sõnadeks, tüdrukud pidid ka tegutsema. Nad sõelusid väikestes gruppides välja, mida tahaksid elus korda saata, ning pidid oma ideed seejärel ka ellu viima. Ideid tekkis seinast seina: kes hakkasid koolides vaimse tervise kohta teadlikkust tõstma, kes asusid looma mobiilirakendust, mis aitaks noortel üle maailma omavahel suheldes keeleõpet tõhustada.

«Kui palju julgemaks nad on läinud!» imetleb Ponomarjov nelja kuuga toimunud arengut. Ta on vestelnud tüdrukute vanematega ning saanud neilt kinnituse, et lastes on kasvanud julgus ja enesekindlus, iseseisvus ja vastutustunne.

«Mõtlen kogu aeg,» tunnistab Ruusalepp, «et kui minul oleks noorena olnud selline programm nagu Superheroes, oleks ma paljusid asju julgenud elus kas palju varem teha või teatud samme palju julgemalt astuda. See kogus julgust, töövahendeid, kogemusi, kontakte ja esimene reaalselt ellu viidud projekt on midagi, mille mõjust saavad tüdrukud aru alles tulevikus.»

Tegelikult oli superkangelaste programmil ka perekondlik tõukepunkt.

Tee seda, mis kõnetab!

Ponomarjovi tütar Alexandra (15) võitis mullu suvel sõbrannadega limonaadipäeva. Teisisõnu, nad osutusid parimateks omatehtud limonaadi müüjateks. Edu andis indu. Äkki peaks ettevõtte tegema, arutlesid nad. Alexandra ema Eva tuli appi, aga ainult teatud piirini: võttis suure valge paberilehe ja pani sinna esmalt kirja, mida tüdrukute arvates oma firma tegemiseks vaja läheb. Suve läbi käisidki tüdrukud laatadel, kus müüsid omavalmistatud limonaade ja pulgakomme.

Lõpuks sai suvi otsa, algas kool ning firma soikus. Aga nad said kogemuse. Ja Eva Ponomarjov sai kogemuse, millist abi ja tuge lapsed vajavad, et oma soove ja unistusi ellu viia. See osutus kasulikuks pinnaseks, kust hakata sügisel arendama superkangelaste programmi.

Ponomarjov sai oma esimese karastuse äriilmas siis, kui läks Tallinna Ülikooli reklaami ja meedia tudengina Sky Media agentuuri copywriter’iks. Aasta hiljem lõi ta õpingukaaslastega oma agentuuri, mil õnnestus kliendiks värvata koguni Soome äri tollane lipulaev Nokia. Pärast ülikooli lõpetamist sai ta Läti kohvikuketi Double Coffee turundusjuhiks, seejärel tegutses EASi turismiarenduskeskuses, turundades Eestit nii Venemaale, Saksamaale kui ka Aasiasse. Viimased neli aastat enne programmi Superheroes käivitamist aitas ta Balti riikide ettevõtteil tungida Briti turule.

Aga aitab lõputust rabamisest, on Ponomarjov otsustanud. Nüüd ja edaspidi tegeleb ta üksnes sellega, mis teda kõnetab. Et jääks rohkem aega tütrele ja kodule. Superkangelaste programmiga kavatseb ta jätkata, sest see kõnetab – ja enamgi veel. Programmi rakendamise kohta on huvi tuntud isegi sellistest kaugetest maadest nagu Keenia ja Nepal.

Eesti superkangelaste esimese lennu vilistlased pidid kõige lõpuks kirjutama kirja, mis neist viie aasta pärast saab. Üks tüdrukutest avaldas, et tahab siis laulda suurel laval.

«Kas sa kohe ei taha seda teha?» küsis temalt Ponomarjov. Lõppeva nädala kolmapäeval ootas ees programmi lõputseremoonia NO teatris.

Tüdruku silmad lõid selle ettepaneku peale särama. Ta esineski.

«Kõik on võimalik!» lausub Ponomarjov. «Peaasi, et sul oleks julgust unistada – ja oleks ka julgus asi ära teha.» Paus. «Et oleks julgus võtta ka vastutus oma unistuse eest.»

Nagu tema võttis vastutuse unistuse eest panna Cumberbatch oma äriüritust reklaamima.

LISATÜKID

Mari-Liis Lill, näitleja

Programm Superheroes on eriti tänuväärne seetõttu, et pakub tuge, julgustust ja inspiratsiooni tüdrukutele just selles vanuses, kus seda on väga lihtne kaotada. Kui tahame, et meil oleks rohkem naisi oluliste otsuste tegemisel, siis tulebki alustada tüdrukute toetamisega. Et nad ei hakkaks tee peal kartma.

Käisin koos Kaja Kallasega n-ö inspiratsiooni-vestluse vormis kõigi programmi osalejatega kohtumas ja õhus oli palju uusi ideid. Ja mitte ainult ideid, vaid hiljem ka reaalset teostust.

Kaidi Ruusalepp, start-up-ettevõtete börsi Funderbeam asutaja ja juht

Kui Eva Ponomarjov palus, kas saaksin tüdrukutele rääkida projektidele raha kaasamisest, vastasin ilma mõtlemata jaa. Kuigi globaalseks kasvava Funderbeami vedamise ja väikeste laste kõrvalt on aeg tohutult kallis ressurss. Aga kui oled ise olnud olukorras, kus on abi vaja, ja nüüd on võimalik teisi aidata, siis lihtsalt peab seda tegema. Ei ole nii, et keegi teine teeb. Kui tahame, et meil oleks rohkem ettevõtlikke naisi, siis tuleb kaasa aidata. Kellelt siis veel noored õpivad?

Superheroes on eriti oluline maalt ja väiksematest linnadest pärit tüdrukutele, sest enda kogemustest saan öelda: suurlinna sissesöömine on tihti raskem kui naisena meeste äris jalad alla saada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles