Paistab, et e-valimiste vastastel sobib enda seisukohtade põhjenduseks ükskõik milline jaburdus, kirjutab Reformierakonna Paide piirkonna juht Kristjan Kõljalg.
Kristjan Kõljalg: e-riigi kadumisega ootab meid tume tulevik (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paratamatult jõuame küsimuseni, kas järgmisena võetakse ette e-riigi ülejäänud tahud ja keeratakse kella mõne kümnendi võrra tagasi ka näiteks maksuameti ja pankadega suhtlemisel?
E-riigi ja e-valimiste oponendid võivad põhjendada, et maksudeklaratsioone peab esitama paberil maksuametniku juuresolekul, kuna siis saab maksuametnik hinnata, kas inimene kirjutab deklaratsioonis tõtt.
Väga lihtne oleks ju praegu põhjendada e-panganduse lõpetamist, sest just sai teatavaks Eesti ajaloo suurim rahapesu juhtum. Need Eesti pangad, kes tegelevad tõsimeeli rahapesu tõkestamisega, saavad osa tõrvatilgast meepotis ning peavad oma usaldusväärsust taaskord tõestama hakkama. Siinkohal oleks ju e-riigi vastastel imemugav teatada, et e-pangandus on kaotanud igasuguse usaldusväärsuse ning seetõttu ei tohi edaspidi enam pangaga e-lahenduste kaudu suhelda.
Vasakvalitsus ja tema kõneisikud on asunud esimese saja päeva lõppedes rünnakule e-riigi vastu. Ilmselt paljuski seetõttu, et e-riigi ja Reformierakonna vahele on avalikkuse silmis tõmmatud võrdusmärk. Mis on meile muidugi väga suur kompliment. See ilmneb imehästi ka retoorikast, mida näiteks e-valimiste puhul kasutatakse – rünnak e-valimiste vastu on rünnak Reformierakonna vastu. Muidugi seisime ja seisame ka edaspidi e-riigi eest, sest läbi selle saavutatud efektiivsuse ja avatuse kasvust on kogu Eesti ühiskond märkimisväärselt võitnud. Mõtleme kasvõi sellele mitu minutit kulus tuludeklaratsiooni esitamisele ja valimistel osalemisele.
E-valimiste oponendid püüavad jätta mulje justkui oleksid e-valimised väga kergesti rünnatavad. Siiani ei ole see kellelgi õnnestunud ja Eestis tehakse selle nimel tugevat tööd, et seda ka tulevikus ei juhtuks. Aga avalikkuse silmis annab küsimusi tekitada ning seda ka aktiivselt tehakse. Samas küsiksin: võib-olla on oponentide mure hoopis selles, et meie e-valimiste süsteem ei ole mõjutatav ning seetõttu on nende jaoks vajalik see süsteem maha võtta?
Pabervalimistel ja e-valimistel ei saa keegi kunagi teada, kuidas sa hääletasid, kui sa just ise seda avalikuks ei tee. Kusjuures IRLi, SDE ja Keskerakonna hirmud e-valimiste ees ei ole reaalsed nagu on näidanud teadustöö. E-hääletus ei kalluta valimistulemust, vaid muudab valimistel osalemise viisi. Mõistlik oleks hoopis valimised inimeste jaoks veelgi lihtsamaks teha, et suurendada inimeste osalust. Pikendades eel- ja e-valimiste aega ning viies valimisjaoskonnad hoopis kohtadesse, kus inimesed reaalselt igapäevaselt käivad.
Miks e-valimised Eestis käima läksid ja mujal veel selleni pole jõutud? Üks pool võrrandist on kindlasti inimeste valmisolek uuendustega kaasa minna. Teine pool, minu hinnangul ka olulisem, on ühtse isikutuvastuse süsteemi olemasolu. Eestis on viimane riigi väljastatud unikaalsete isikukoodide näol olemas, kuid suuremas osas maailmas seda pole. Lisaks loomulikult ID-kaart ja selle uuemad sõsarad, mis võimaldavad turvaliselt ja digitaalselt isikusamasust tõendada.
Kui lubame e-valimiste kadumist, siis oleme andnud sõrme järgmisteks sammudeks, mis meid järjest ajas tagasi viivad. Viivad tagasi suletud maailma ja probleemide juurde, mida oleme ajaloos varem näinud ja tundnud. Eesti edu on seisnenud avatud maailma eest seismisel ja ise selle eestkõnelejaks ning tihtipeale olnud ka avatud maailma edulugude esmarakendaja. Saan aru, et tagurpidi tegemine on täna populaarne, kuid see tee viib meid vaid viletsusse.