Maanteeameti juht šokivangistuse eelnõust: karistamise asemel tuleks tegeleda põhjusega

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk.

FOTO: Erik Prozes

Maanteeameti juht Priit Sauk küll nõustub justiitsminister Urmas Reinsaluga, et korduvalt joobes juhtimisega vahelejäänute puhul tuleks käiku lasta karmimad lahendused, kuid leiab sellegipoolest, et karistusest olulisem on põhjustega tegelemine.

Postimees kirjutas kuu algul, kuidas šokivangistust nõudev justiitminister (IRL) on valmis kompromissiks – korduvalt roolist kriminaalses joobes tabatud inimest ootab automaatselt šokivangistus, kuid selle pikkuse saab kohtunik ise määrata.

Mäletatavasti oli Reinsalu (IRL) esialgne plaan muuta kohustuslikuks vähemalt viiepäevane šokivangistus korduvatele roolijoodikutele. Seda plaani kritiseerisid aga advokatuur ja kohtud.

Sel nädalal kiitis parlamendi õiguskomisjon muudetud seaduseelnõu heaks. Küll oli komisjonis neid, kes tahtsid šokivangistuse kohustuslikkuse üldse välja võtta, kuid selle poolt oli viis ja vastu kuus komisjoni liiget ehk see jäi siiski eelnõusse sisse.

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk ütles Postimehele, et purjuspäi rooli taha istumine on tõsine probleem. Ka on seda korduvalt arutatud valitsuse liikluskomisjonis, kuhu Sauk ka kuulub.

«Aga eks suhtumine ongi erinev,» sõnas ta. «Minu arvates on probleem natuke kaugemal, kui ainult siis, kui joobes inimene tabatakse autoroolist. Pigem on vaja tegeleda nii-öelda meditsiinilise probleemi lahendamisega.»

Sauk osutas ka mõnes Eesti paigus juba startinud pilootprojektile, kus pakutakse seaduserikkujatele võimalust osaleda rehabilitatsiooniprogrammis. Politsei sõnul on programm seni häid tulemusi näidanud - paljude joobes juhtide puhul ongi ennekõike mängus alkoholiprobleem ja programmi käigus just sellega tegeletakse.

«Alati ei ole karistamine kõige esmasem ülesanne. Tuleb leida põhjus ja sellega tegeleda. Põhjusega tegelemine on karistamisest kindlasti olulisem,» arvas Sauk. 

Tagasi üles