Uuring: enamik Eesti inimesi ei pea samasooliste suhteid õigustatuks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Homoseksuaalide sümboliks saanud vikerkaarelipp.

FOTO: SCANPIX

Ligi 60 protsenti Eesti inimestest ei pea seksuaalsuhteid omasoolistega mitte kunagi õigustatuks, selgus tänavu jaanuaris läbi viidud uuringust.

Ühiskonnauuringute instituudi ja Turu-uuringute ASi poolt läbi viidud uuringu eesmärk oli kaardistada Eesti kodanike väärtushinnangud ning 795 elaniku käest uuriti muude küsimuste seas ka suhtumist homoseksuaalsusesse.

«Kuigi Olev Remsu kirjutas 24. märtsil Postimehes, et me täpselt ei tea, kuidas ühiskond suhtub homoseksuaalsusesse, siis reaalsuses on inimeste vaateid selles küsimuses kaardistatud küll,» ütles ühiskonnauuringute instituudi analüütik Art Johanson.

Selle aasta jaanuaris paluti inimesel vastata skaalal 1-10, kas seksuaalsuhted omasoolistega pole mitte kunagi õigustatud, on alati õigustatud või jääb tõde kuhugi vahepeale.

Uuringust selgus, et 58 protsenti inimestest valis skaalal punkti 1 ehk nende meelest ei ole seksuaalsuhted omasoolistega mitte kunagi õigustatud.

Seksuaalsuhteid omasoolistega pigem mitte õigustatuks peab 71 protsenti vastanutest, kes paigutavad end skaalal punktidele 1-4. Pigem või täiesti õigustatuks peab selliseid suhteid 17 protsenti vastanutest, kes paigutavad end skaalal punktidele 6-10.

Aasta varem läbi viidud esimeses ühiskonnauuringute instituudi poolt tellitud väärtushinnangute uuringus paluti sarnaselt hinnata homoseksuaalsust kui nähtust ning selgus, et 53 protsenti inimestest on seisukohal, et homoseksuaalsus ei ole mitte kunagi õigustatud.

«Need andmed näitavad, et ühiskonna suhtumine homoseksuaalsetesse suhetesse on selgelt negatiivne,» ütles Johanson.

Homoseksuaale ei sooviks endale naabriks 38 protsenti vastanuist, aasta varem arvas nii 39 protsenti küsitletuist. Seega homoseksuaalsust ei peeta küll õigeks, kuid suurem osa inimesi siiski talub omasoolisi inimesi enda kõrval.

Uuringu viis läbi 2017. aasta jaanuaris Turu-uuringute AS ning kokku vastas silmast-silma intervjuudes küsimustele 795 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.

Tagasi üles