Vanast spordist tüdinud? Siin teile midagi uut!
/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
7. aprill 2017, 11:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Uus aeg nõuab spordis uusi põnevaid alasid. Vaadake, milles saaks võistelda!
- Raskesuusatamine, kiripoks, bobihüpped - te ei kujuta ettegi moodsaid alasid!
- Spikker Eesti spordijuhtidele, mis aladel tasuks lähiajal silma peal hoida.
Ajastul, mis nõuab loovust ja innovaatilisust, sest kõik eilne on homseks juba ammendunud, toob Arter esile uued spordialad, mis võiks panna ka spordipõlgajad oma senist suhtumist sporti ümber hindama.
Kelly Sildaru, Eesti spordi imelaps ja suurim lootus, näitas teeotsa kätte: ei ole vaja Kristina Šmiguni või Andrus Veerpalu kombel hing paelaga kaelas ja suu vaat et vahus suusatada, vaid asja saab ka lõbusalt võtta. Näiteks suuskadega käsipuid mööda alla sõites. Tosin aastat tagasi oleks sellist tegu peetud naeruväärseks totruseks, kuid nüüd on pargisõit, Sildaru trumpala, täieõiguslik olümpiaala.
Mullu suvel, Rio olümpia algul, avaldas Arter nimekirja praktilisest vaatevinklist kõige kasutumatest ja tarbetumatest spordialadest. Tollele intellektuaalsele, läbi huumoriprisma tehtud mõtteharjutusele reageerisid paljud sportlased valuliselt, kõige valulisemalt karate eksmaailmameister Marko Luhamaa.
Sedakord püüame Arteriga olla konstruktiivsemad ning pakume välja uued alad, mis võiksid vanu ja kulunuid asendada. Nagu pargisõit on eestlaste huviorbiidis asendanud murdmaasuusatamise.
Rannaujumine
Rannavõrkpall on olümpiaala. Rannajalgpallis selgitatakse maailmameistrid. Samuti rannamaadluses. Seega, paljud alad liiguvad sinna, kus on suvel rahvas – plaažile. Mis ala oleks lähim ja loogilisim viia järgmisena rannaliivale? Loomulikult ujumine, kus lisaks basseinile võisteldakse olümpial avavees ehk meres. Rannaujumine annaks šansi ka sportlastele vaestest maadest, kus basseine õieti polegi, ja samuti merepiirita riikidest.
Bobihüpped
Eesti sai hiljuti oma esimese bobimeeskonna, aga suuri tulemusi on raske loota, kui oma bobirada ikkagi pole. See-eest on Tehvandil hüppemägi, mis on alaekspluateeritud. Niisiis võiks ajastul, mil spordihuvilised otsivad ennekõike põnevust ja adrenaliini, hakata arendama bobihüppeid. Kardate, et sõitjad kukuvad end maandudes surnuks? Harjutada tuleb! Kui teie sõidaksite suuskadega trampliinist alla nagu suusahüppaja, saaksite ka ilmselt surma. Aga pisutki harjutanud suusahüppajad – näete, nendega ei juhtu ju midagi!
Veehoki
Kui palju Eestis ka ei pingutata, lähinaabrite Soome, Rootsi, Läti ja Venemaa kombel maailma tipptasemel jäähokit Eesti lähitulevikus mängima ei hakka. Aga jää ja lumi, nagu kinnitas lõppenud talv, ongi kaduvad nähtused. Rohkem on talviti vett. Mõistlik on kliimamuutustega kaasas käia ja nendega kohaneda. Veepall on juba ammu auväärne olümpiaala, miks ei võiks selleks saada ka veehoki?
Kiripoks
Nüüd, mil võitlus lähisuhtevägivalla vastu on Eestis jõudnud kõige kõrgemale tasandile, presidendini, tuleks mõelda, kuidas – nagu ütlevad sportlased – oleks siit hea edasi minna. Olümpial, rahu peol, on klassikaline lähisuhtevägivallaala poks. Seda saab harrastada palju tsiviliseeritumalt. Eeskuju võib võtta kirimalest, kus vastased kirja teel oma käikudest ja vastukäikudest teineteisele teada annavad. See oleks nüüdisajal muidugi tapvalt aeglane. Moodsad kanalid, nagu instant messaging ehk interneti kiirsuhtlus, aitaks kiripoksi teha hullupööra tempokaks. «Vasaksirge pähe koos sammuga ettepoole.» – «Blokk.» – «Paremsirge kehasse koos sammuga ettepoole.» – «Blokk.»
Ilumaadlus
See ei ole õiglane, ammugi mitte võrdõiguslik, et naistel on alasid, kus hinnatakse ilu – iluvõimlemine, kujundujumine – ja kuhu mehi võistlema ei lasta, samas kui naised on saanud sõnaõiguse meeste iidsetel aladel, nagu poks, judo, maadlus. Tõsi, ega üks õige mees tahagi iluvõimelda ja kujundujuda. Aga ilu võiks meeste pingutusis siiski rohkem hinnata. Kreeka-Rooma ja vabamaadluse kõrval, mis pole just teab kui esteetilised, võiks oma koha leida ka ilumaadlus, kus kohtunikud hindaks just võtete kaunidust.
Raskegolf
Ausalt öeldes on juba ära tüüdanud golfimeeste jutt, et kepiga munasuuruse palli tagumine ning seejärel paarkümmend meetrit palli järel jalutamine on karm ja raske sport. Kui paigast peab lööma paarikilose raskuse – vaat see nõuaks tõelist keharammu! Lisaks suureneks ala telegeenilisus: raskegolfis oleks suur mänguvahend ekraanil palju paremini jälgitav, rääkimata efektsest paugust, kui pommpall pärast lendu murule kõmatab, auk järel.
Teatekarate
Aitab omaette nokitsemisest, uue aja märksõna on «koostöö». Nii ka spordis: teatevõistlused muutuvad üha popimaks. Laskesuusatamises on kavas segateatesõit. Kelgutamise teatesõit on jõudnud isegi olümpiale, samuti võistkondlik iluuisutamine. Järelikult ei leidu individuaalala, mida ei saaks teha mitmekesi. Siit tuleb kodune ülesanne karate eksmaailmameistrile Marko Luhamaale, Arteri mullusuvisele kriitikule: mõelda välja ja anda meile teada, milles võiks seisneda segateatekarate!
Raskesuusatamine
No ei ole Eesti laske- ega murdmaasuusatajatel viimastel talvedel minekut... Kuuldavasti olla asi selles, et suusatamine on muutunud üha rohkem jõualaks, kus maksab ülakeha ja õlavöötme sitkus. Kui nii, siis ei aita siin kosmeetilised parandused treeningumetoodikas, vaid tuleb minna täispangale. Jõutrennist peab saama A ja O! Sest kes teab, võib-olla muutuvad paari aasta pärast maailma tippsuusatajad ülakehast niivõrd tugevaks, et traditsioonilise suusatamise asendab tõstekangiga harrastatav raskesuusatamine.
Vasakukäeliste käsipall
Kas vähemusi väärtustavas ja erinevusi hindavas maailmas on keegi üldse mõelnud, kui keeruline on paremakäeliste hulgas läbi lüüa vasakukäelistel, eriti aladel, kus käeline jõud, kiirus ja osavus on otsustav? Näiteks käsipallis. Jah, te taipate õigesti: vähemasti käsipallis peab maailma vasakukäeliste vähemus saama mängida isekeskis, ilma et paremakäelised neile oma patriarhaalset tahtmist peale suruks.
Batuudivibuhüpped
Taliolümpial on selline ala, nagu vigurhüpped, mis on sümbioos suusatamisest ja vettehüpetest. Ehk teisisõnu: eri spordialasid kombineerides saab luua uusi põnevaid alasid. Variandid on lõputud. Näiteks võiks omavahel ristata batuudihüpped ja vibulaskmise, kus õhulennu ajal saltosid tehes tuleb ka vibust märklauda tabada. Nüüdisaja spordipublik januneb närvikõditava vaatemängu järele. Batuudivibuhüpetes saaks ta sellist vaatemängu kogu raha eest.
Skeleton
Skeleton, kui te ei tea, on ala, kus tuleb kihutada mööda kurvilist jäärenni alla pea ees kõhuli kelgul lamades. Kiirused küünivad mõnikord 120–130 kilomeetrini tunnis. Hullumeelne, kas pole? Ingliskeelne sõna skeleton tähendab eesti keeles skeletti. Sedasi on ala nimesse justkui sisse programmeeritud vihje, millega selline pöörane kihutamine võib lõppeda. Nüüdisaja spordis on aga turvalisus saanud väärtuseks omaette. Niisiis, ühendagem skeletoni kaks tähendust ning las ohtlikust jäärennist kihuta edaspidi alla ainult luised tegelased, kel nagunii enam midagi kaotada pole.