Esmaspäeva õhtul Sondas ja Kadrina-Tapa piirkonnas tekkinud kemikaalireostus terviseameti ja keskkonnainspektsiooni hinnangul ümbruskonna elanike tervisele otsest ohtu ei kujuta, ent reostusega kaasneb oht veekeskkonnale, eelkõige põhjaveele.
Sondas ja Tapal rongist lekkinud 51,9 tonni kemikaale ohustavad põhjavett
31. märts 2017, 11:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametkonnad soovitavad inimestel olla tähelepanelik selle piirkonna salv- ja madalamate puurkaevude ning veekogude suhtes. «Kuna praegusel juhul on tegemist vedelikuga, mis väga kergesti veega ei segune ja maapind on veel osaliselt külmunud, ei pruugi reostus väga kiiresti põhjavette jõuda,» teatasid terviseamet ja keskkonnainspektsioon. Ennekõike loodetakse aga ohtu ennetada.
Keskkonnainspektsioon kaardistab koos keskkonnaameti ja terviseametiga peamise reostuskoha, Sonda jaama ümbrusesse jäävaid kaevusid, mille veekvaliteeti on vaja seirata. Sel eesmärgil vahetatakse infot ka kohaliku omavalitsusega, kes tunneb oma piirkonda. Kõigepealt keskendutakse madalatele salvkaevudele.
Kaebustest palutakse teada anda
Kui keegi elanikest tunneb kaevuveel lahustile iseloomulikku lõhna või märkab visuaalselt erinevusi, siis tuleks sellest teatada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Reostunud vett mitte kasutada joogiks ega söögitegemiseks.
Kui kellelgi on kaebusi või kahtlusi võimaliku mürgistusohu osas, võib konsulteerimiseks helistada mürgistusinfoliinile 16 662.
Samuti tuleks jälgida looduslikke veekogusid ja reostuskahtluse korral hoida lemmikloomad neist eemal. Lõhna suhtes tundlikumad inimesed võiksid vältida reostuskoha läheduses viibimist. Lekke tagajärjel lendunud ained võivad õhus püsida mõne päeva.
Kauba saatedokumentide järgi oli tegu ohtlike kemikaalide hulka klassifitseeruvate ainete seguga. Keskkonnainspektsiooni tellimusel võttis Keskkonnauuringute Keskuse (KUK) labor reostuskohtadest ja tsisternidest proovid ning need on praegu analüüsimisel.
Eesti Raudtee alustab reostuse likvideerimist
Eesti Raudtee ja keskkonnainspektsioon alustasid pärast õnnetuse juhtumist maapinna reostuse ulatuse kindlaksmääramist ning kontrolli tulemusel koostati reostustõrje plaan. Konkreetne töökava lepitakse kokku järgmisel nädalal ning kohalikke elanikke teavitatakse töödest jooksvalt.
Maapinna reostuse likvideerimiseks kasutatakse vahendit Hydrobreak Power, mille vesilahus juhitakse pinnasesse, kus see asub reostust lagundama ja likvideerima. Esmase pesu järel tehakse kümne päeva möödudes täiendav kontroll ning vajadusel toimingut korratakse. Puhastustöid teeb Eesti Raudtee päästerong.
Eile tegi komisjon kindlaks, et kahest tsisternvagunist lekkis ühtekokku 51,9 tonni kemikaali, sellest suurem osa Sonda ümbruses. Kuna tegemist on kiiresti aurustuva kemikaaliga, siis ei ole võimalik lekke alguskohta ja maapinda imbunud kemikaalikogust väga üheselt määratleda.
Keskkonnainspektsioon alustas 28. märtsil reostuse asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumist ettevaatamatusest. Menetlust juhib Viru ringkonnaprokuratuur.