Füüsikaõpetajate põud püsib visalt

Martin Pau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kivilinna gümnaasiumi füüsikaõpetaja Piret Pohla arvab, et füüsika ja teiste tehniliste erialade vähese populaarsuse põhjus on suuresti nende erialade raskuses.
Kivilinna gümnaasiumi füüsikaõpetaja Piret Pohla arvab, et füüsika ja teiste tehniliste erialade vähese populaarsuse põhjus on suuresti nende erialade raskuses. Foto: Kristjan Teedema

Ehkki läinud sügisel ei astunud Tartu Ülikooli füüsikaõpetaja magistrikoolitusse ühtegi inimest, loodab ülikool, et senisest rohkem loovust rõhutavad uued õppekavad hakkavad tooma gümnaasiumidest pedagoogide järelkasvu.



Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas füüsikatudengeid õpetav Aigar Vaigu, noorte teadussaate «Rakett 69» kohtunik, hindab füüsikaõpetuse madalseisu tõsiseks. Tõhusamat teed kui korraliku palga maksmine õpetajaile ta ei näe.

«Probleem laheneks hoobilt, kui õpetaja palk oleks kolmekordne,» usub Vaigu. «Praegu läheb potentsiaalne füüsikaõpetaja ettevõtlusse, kus on vähem närvipinget kui koolis, kuid sissetulek märksa kenam.»

Vaigu ise on ülikooli kõrvalt eraettevõtluses ning tunnistab, et kuigi pakkumisi füüsikaõpetaja kohale saab ta üldhariduskoolidest keskmiselt vähemalt korra kuus, pole ta tundnud seni sellist ohvrimeelsust, et kutseid vastu võtta. Õpetajaile tullakse vastu

Haapsalu gümnaasiumi direktor Andres Ammas sai alles läinud sügisel lubada pensionile füüsikaõpetaja, kes oli vanaduspuhkust juba aastaid oodanud. Asemele leidis ta astronoomi ja keemiku, mõlemad õpetavad koolis paraku muu töö ja õppimise kõrvalt.

«Mõlemad mehed on hästi hakkama saanud, kuid ebakindlus koolis säilib, sest kohakaaslus on kohakaaslus,» arutleb Ammas.

Rapla Vesiroosi gümnaasiumi direktoril Jaan Reimundil õnnestus meelitada sügisel poole kohaga õpetajaks Tartu Ülikooli füüsikainstituudi insener Fred Valk. Valk nõustus klausliga, et füüsikatunnid, kokku 17, tõstetakse esmaspäevale ja teisipäevale ning ülejäänud nädala saab ta töötada edasi Tartus.

Eesti Füüsika Seltsi füüsikaõpetajate osakonna esinaine Riina Murulaid sõidab iga päev Tartust Randu ja Rõngu, et anda mõlema kooli keskkooliosa füüsikatunnid, Rannu koolis ka põhikooliklasside tunnid. Õpetaja kinnihoidmiseks pakuvad vallad präänikuna auto kütusekulude hüvitust.

Murulaid õppis algul keemiaõpetajaks, 2006. aastal lõpetas ülikooli ka füüsikaõpetaja magistrikraadiga. Ajendi sai ta Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumist, kus tal tuli aineõpetaja puudumise tõttu hakata andma ka füüsikatunde.

Kuigi füüsikaõpetajate hulgas annavad seni tooni mehed, arvab Murulaid, et noori meesterahvaid on üha keerulisem kooli meelitada.

«Mul on mulje, et mees viitsib naisest vähem jännata teismeliste ja sotsiaalsete probleemide küüsis vaevlevate lastega,» tunnistab Murulaid.

Ei taha pingutada

Riina Murulaid arvab, et osalt hoiab noori füüsikasse süvenemast ning hiljem õpetajakoolituse kasuks otsustamast puhas laiskus.

«Füüsikat niisama raamatut sirvides selgeks ei saa,» sõnab Murulaid. «Tuleb teha palju tööd, palju harjutada. Alles siis, kui füüsika selge, hakkad selle võlu tabama.»

Hugo Treffneri gümnaasiumi füüsikaõpetaja Madis Reemann nõustub, et laias plaanis peletavad noori ja eriti noori mehi pedagoogitööst eemale kaks tõika: väike palk ja suur pingutus.

«Tee füüsikuks ja füüsikaõpetajaks on paljudele liiga pikk ja vaevaline,» mõtiskleb Reemann. «Selle juures on mind alati ärritanud demagoogiline jutt, et ega suure raha maksmine probleemi ei lahenda. Olen siis palunud tuua pedagoogikast näite, kus on makstud palju raha, aga pole saadud tulemust.»

Samas möönab Reemann paratamatust: maailm on muutunud. Nõukogude ajal lausa sunniti kõiki füüsikatudengeid õpetajapraktikat läbima, kuigi neist kõigist ei tahetudki pedagooge teha. Nüüd meelitavad arvukad teadusrajad füüsikuid Eestis pakutavate ametikohtade kõrval ka välismaale.

Vähem rõhku tuupimisel

Kui võtta ette Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna viimaste aastate statistika õpetajakoolituse magistriõppesse astunute kohta, pole pilt siiski lootusetu, sest aastail 2006–2009 oli sisseastujaid kokku 21.
Ühtlasi kinnitab loodusteaduste õpetaja magistriõppekava programmijuht Moonika Teppo, et bakalaureuseastme õppejõududele on südamele pandud: propageerige füüsikaõpetajate magistriõpet.

«Uusi füüsikaõpetajaid on kõige enam tarvis, samas on füüsikuid tarvis ka paljudes muudes eluvaldkondades,» sedastas loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan Mart Noorma. «Mida meie ülikoolis saame teha – rõhutada bakalaureuseastmes neid valikuid, mis võimaldavad pärast magistriõppes füüsikaõpetajaks saada.»

Noorma usub, et rohkem tulevasi füüsikaõpetajaid aitavad idanema panna ka selle aasta sügisest rakendatavad uued põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad, mis panevad senisest suurema rõhu õpilaste loovusele, individuaalsusele ja uurimuslikule õppele ning tähtsustavad vähem valemite pähetuupimist.

Võrdsed soodustused

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva kinnitas, et eraldi kava noorte füüsikaõpetajaks meelitamiseks ministeeriumil pole. Ühtlasi märkis ta, et füüsikaõpetajaist veelgi raskem on leida koolidesse poiste käsitööõpetajaid.

Ladva märkis, et väljapoole Tartut ja Tallinna õpetama asuvaile noorõpetajaile maksab riik kolme aasta jooksul 200 000 krooni lähtetoetust klausliga, et toetatu püsib koolis vähemalt viis aastat. Füüsikaõpetajaile eripalga maksmine oleks ülilibe tee, lisas Ladva.

«Aga koolid on valdade-linnade omad ja õpetaja saamiseks võib vald pakkuda mis tahes soodustusi: kinkida korteri, maksta tema eest pangalaenu jne,» möönis Ladva.

Arvamus

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles