Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

«Radar»: mis elu ootab haisid Dirhami sadamasse planeeritavas akvaariumis?

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Tänane Kanal 2 saade «Radar» uuris lähemalt ettevõtjate ja loomakaitsjate vastasseisu Läänemaale Dirhami sadamasse rajatava külastuskeskuse suhtes. Muu hulgas lasti kavandatava eksootiliste kalade akvaariumi küsimuses sõna sekka öelda teadlastel.

Lääne-Eesti populaarseima sadama, Dirhami, ostsid 15 aastat tagasi ära kolm venda Mart, Elgi ja Aivar Vahtel. Sadamasse on nüüd planeeritud kogupere külastuskeskus «Meritäht», kus on 1000 m2 põrandapinda, kolm korrust ja 4500 m3 basseine. Seal hakkavad elama eksootilised haid ja raid. Mart Vahteli sõnul on projekti kogumaksumus 5 miljonit eurot, millest EASi osalus on 2,25 miljonit.

Okeanaarium on aga pälvinud loomakaitsjate pahameele. Põhiline vastuargument planeeritavale haide keskusele on võimetus tagada haidele piisav liikumisruum.

Loomakaitseühingu Loomus juhi Kadri Tapersoni sõnul on haid harjunud looduses 70 km päevas liikuma ning kõik need vajadused on alles ka nendel loomadel, kes on tehistingimustes kasvanud.

Tartu Ülikooli Mereinstituudi teaduri ja ihtüoloog Redik Eschbaumilti sõnul on tõsi, et paljud loomad peavad rändama, kuid nad ei tee seda sellepärast, et neil on lust vaid nad otsivad toitu. «Kui neil on toit olemas, siis nad ei pea rändama. Aga siin tuleb vahet teha pelaagilistel liikidel, kes toituvad avavees - nemad ujuvad pikki vahemaid ja nendest paljusid, näiteks mõrtsukhaid ei õnnestugi akvaariumis pidada, sest nad ujuvad vastu seina. Teine liik on põhjatoidulised rifihaid. Neid peetakse akvaariumides ja nende puhul ei ole seda probleemi, et nad tahaksid rännata. Kui nad elavad rifi peal, siis see on nende territoorium ja neil pole vajadust rännata,» selgitas Eschbaum «Radarile».

«Me tagame kõik need tingimused, et haidel oleks piisav liikumisruum olemas, et nad tunneks ennast suurepäraselt. Samamoodi nagu on aastasadade vältel aretatud kassi ja koeri, on täna akvaariumites kasvatatavad haid,» selgitas projekti autor Mart Vahtel.

Mart Vahteli sõnul on aga haide heaolu mõõtmine keeruline, kuna nad ei räägi ega oska ka kirjutada. «Meie üks suundumus on see, et kui tehistingimustes suudavad loomad saada järeltulevat põlve, siis on see märk sellest, et nende tervis on hea,» selgitas Vahtel.

Zooloog Aleksei Turovski sõnul mõõdetakse Tallinna loomaaias loomade heaolu nende käitumise järgi. «Kui need haid tund või kaks magavad põhjas, selili, valge kõht üles poole ja suu käib natuke, siis on tegelikult kõik hästi. Kui ta hakkab aga väga intensiivselt ja külastaja jaoks glamuurselt ujuma edasi-tagasi, siis tal ei ole hea olla,» selgitas ta.

Mereinstituudi kalateadlane Redik Eschbaum: «Ma arvan, et me ei suuda ennast kalaks mõelda. Me ei saa inimese tundeid - et meil on seal kitsas ujuda või tahaksime kaugemale ujuda - ma arvan, et kalad ei suuda niimoodi mõelda. Me ei saa inimese ja kala tundeid võrrelda.»

Kogu projekti maksumuseks on 5 miljonit eurot, millest EASi osalus on 50 protsenti. Zooloog Aleksei Turovski sõnul on selline summa aga ilmselgelt kohutavalt väike. Turovski räägib selle äri košmaarsetest hindadest. «Kui räägime tõepoolest okeanaariumist, arvestagu kohe vähemalt 50 miljoni euroga. Ainult selleks, et loomadel oleks seal garanteeritud liikidele normatiivne elu,» oli Turovski resoluutne. «See ei ole tõsine… Ma ei usu sellesse. Jah, mingi vaatamisväärsus, et kalad ujuvad. Kogu lugu,» lisas zooloog kavandatava keskuse maksumust kuuldes.

Projekti autori sõnul on aga sellise raha eest projekt igati teostatav ning kinnitab, et sellise raha eest keskus ka realiseeritakse.

Tagasi üles