Neljas mõrvas süüdi mõistetud Anatoli Nikolajev on ainus vang Eestis, kelle puhul prokurör loobus süüdistusest ja isegi ohvrite lähedased ei usu ta süüsse, vahendab ETV saade «Pealtnägija».
«Pealtnägija»: kas mees istub juba 19 aastat asjatult vangis? (9)
5. aprill 2017, 20:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui ma oleks teinud seda, ma poleks kuhugi kaevanud,» kinnitab oma süütust Anatoli Nikolajev, Eesti üks vastuolulisem eluaegne vang.
Kiviõlis sündinud Nikolajev oli 1990. aastate lõpus töötu ja seltskond, kus ta liikus, polnud eeskujulik. Tema naine tegeles salaviina- ja uimastiäriga, kuid Nikolajev kinnitab, et tema ise äris ei osalenud. Paar läks lahku. Ühel kevadõhtul oli Nikolajev oma kõrvapõletikus pojaga kodus. Ukse taha tuli mees, kes kutsus teda vaatama, mis mehe endisele elukaaslasele välja üüritud korteris oli juhtunud.
«Mul hakkas paha, ma nägin seda, kõik oli verine,» meenutab Nikolajev.
Nikolajevi endise elukaaslase Põhja allee korteris oli neli laipa, üks mees ja kolm naist. Tegu oli esimese Eesti nelikmõrvaga, inimesed olid maha lastud hukkamise stiilis.
Väidetavalt tekkis narkoärikate kambal, kuhu Nikolajevi endine naine kuulus, konflikt konkurentidega.
Nikolajev võeti vahi alla ja ta kirjutas ülestunnistuse, millest hiljem taganes. Mehe sõnul tehti talle selgeks, et tema pere ähvardab oht. «Ma tegin lollisti, aga teiselt poolt ma kaitsesin lapsi.»
Ehkki süüdistatav võttis ülestunnistuse kohe tagasi, sai sellest tema hilisema süüdistuse nurgakivi. Asi läks riigikohtuni välja, kuid aastal 2000 jõustus süüdistus ja Nikolajev sai eluaegse karistuse. Politsei väljendas pressis heameelt.
Pooldajate sõnul on Nikolajev kõige hõredamate tõenditega eluaegne vang Eestis. Kõnekas on ka fakt, et Nikolajevi kasutütar, surnud naise tütar palkas talle advokaadi.
Kohtujurist ja endine ajakirjanik Janar Filippov otsis üles ellujäänud osalised. Teiste seas leidis ta üles inimese, kes laibad avastas ja Nikolajevi kohale kutsus. Aastaid hiljem rääkis mees, kuidas politsei teda mõjutas, kasutades elektrišokki.
Advokaat Anti Aasmaa seab Nikolajevi juhtumi valguses kahtluse alla, kuidas president armu annab. «Kohtumenetluses on ju nii, et kohus mõistab õigust, prokurör süüdistab, advokaat kaitseb, aga presidendi juurde kutsutakse ju armuandmisel nii-öelda nõu andma vaid kohtu ja prokuratuuri esindajad.»
63-aastane Anatoli Nikolajev on tänulik neile, kes tema eest võitlevad, kuid ta ei usu, et riik ta vabastab. 20. aprillil täitub Nikolajevil vanglas 19 aastat. Kui president annaks Nikolajevile armu, ei tähenda see ei õigeks mõistmist ega ka mingit kompensatsiooni, vaid ainult vabastust edasisest karistuse kandmisest.