Tegelikult tahtsin ma kirjutada Casanovast. Seiklejast, kelle kohta Stefan Zweig on väitnud, et tal olid ainult meeled, aga puudus hing. Sellest, millise nurga alt on Vanemuise külalislavastaja, belglane David Sonnenbluck seda vastuolulist, siiani peamiselt jalge vahel rippuva kurikuulsa höövelmasina järgi tuntud 18. sajandi õnnekütti interpreteerinud. Paraku pole erilist põhjust seda teha.