Vabaõhumuuseum kutsus täna lihavõttepühi tähistama - sel aastal langesid luteriusu ja õigeusu ülestõusmispühad ühele nädalale ning vabaõhumuuseumis sai osa erinevate rahvaste pühadetraditsioonidest.
Galerii: vabaõhumuuseumis sai osa erinevate rahvaste lihavõttekommetest
16. aprill 2017, 18:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sepa, Härjapea ja Setu talu ümbruses sai osa 1930. aastatest inspireeritud munade otsimise mängust. Lihavõttemune sai värvida looduslike materjalidega Kolu kõrtsi ees suures pajas ja linnumunade mustrite järgi Kuie koolis. Värvitud munade tugevus pandi proovile munakoksimisvõistlusel.
Kevadpühadeks tehti korda kiiged ning alustati kiigel käimist. Nii õpetas Sepa talu perenaine kireva paela punumist, mida kiigemeistrile tänutäheks viia. Setu talus toimus ka kiigelaulude õpituba. Selleks, et õige tunne kätte saada, mindi koos suurele külakiigele kiikuma.
Setu talu ja Peipsivene maja vahelisel külavainul sai tutvuda Armeenia lihavõttekommete ja roogadega. Setu talu juures sai osaleda jõukatsumistes ja proovida osavust mune veeretades. Peipsivene majas valmistati maitsvat lihavõttekulitši.
Sutlepa kabelis algas kell 15 lihavõttepühade jumalateenistus, kus teenis õpetaja Toomas Paul.