Jaan Ginter: kohtumenetlusi pole isegi siis lõpetatud, kui süüdistatav on istungil voodis lamanud

Edgar Savisaar 2012. aastal kohtus, kui ta vaidlustas saadud liiklustrahvi. Harju maakohus tühistas Tallinna linnapeale määratud liiklustrahvi ja nõudis tema advokaadikulud sisse riigilt.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter peab vähetõenäoliseks, et eksperdid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist leiavad, et Edgar Savisaar ei ole oma parandamatult haigestumise tõttu võimeline kohtuistungitel osalema. Kui aga sellisele järeldusele jõutakse, siis hakatakse tulevikus selliseid taotlusi tema hinnangul märksa enam kohtule esitama.

Savisaare suhtes kriminaalasja lõpetamiseks ei piisa sellest, et ta on parandamatult haige, selgitas professor. Selleks, et tema suhtes kriminaalasi lõpetada, on vaja jõuda seisukohale, et oma parandamatult haigestumise tõttu ei ole ta võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma. «Selline otsustus nõuab mitteõiguslikke ekspertteadmisi ja seetõttu on loomulik, et selles osas selguse saamiseks oli ekspertiisi määramine põhjendatud,» lausus Ginter.

Ekspertiisikomisjoni arvamus ei ole kohtule siduv, rõhutas Ginter. «Kohus võib määrata kordusekspertiisi, kui leiab, et ekspertide arvamus pole veenev, aga selliseks käiguks peab kohtul olema arusaadav põhjendus, miks nad arvavad, et kordusekspertiis on vajalik. Üsna kõrge on tõenäosus, et kohus nõustub ekspertide arvamusega sõltumata sellest, millisele arvamusele eksperdid jõuavad,» usub Ginter.

Seni on eksperdid sellisele arvamusele, et kahtlustatav või süüdistatav ei ole parandamatu haiguse tõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma, jõudnud professori sõnul väga harva – isegi juhul kui süüdistatav on kohtuistungi ajal voodis lamanud, ei ole alati leitud, et see teeb ta võimetuks kriminaalmenetluses osalema.

Halba pretsedenti loov

«Kui aga eksperdid Savisaare osas sellisele seisukohale peaks jõudma, siis on sellel muidugi oma mõju tulevastele kaasustele – taotlusi sellel alusel menetluse lõpetamiseks tuleks sellisel juhul tulevikus rohkem,» usub Ginter.

Samas ei ole tema arvates põhjust arvata, et eksperdid siis kergemini hakkaks jõudma järeldusele, et isik pole võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma – eksperdid lähtuks ka sellisel juhul tulevikus ikka nendest samadest kriteeriumitest, mille alusel nad on seni oma arvamusi andnud ja mille alusel nad praegu hakkavad Savisaare osas oma seisukohta välja kujundama.

«Kui Savisaare osas kriminaalasi lõpetatakse, siis sellel ei ole praktiliselt mingit mõju teiste süüdistatavate kriminaalasjadele. Ei ole andmeid, et teiste süüdistatavate osas süüdistus toetuks Savisaare ütlustele ning teiste süüdistatavate suhtes otsuse tegemiseks ei ole eelduseks Savisaare süüdimõistmine,» kommenteeris Ginter kohtuasjas ülejäänud süüdistatavate – Kunman, Tuulberg, Teder, Reiljan, Kofkin, Kutser, Kallo – saatust.

Kriminoloogiaprofessor, vabaerakondlane Jüri Saar ütles tänases Postimehes, et Savisaare kaitsetaktika on küüniline ja õigussüsteemi alavääristav. «Aga see jutt, mida nad (kaitsjad – toim) praegu räägivad, et jätame kohtuasja lihtsalt ära, sest ma ei saa kohtusse tulla – see on ebaharilik ja väga halba pretsedenti loov,» lausus ta.

Ka vandeadvokaat Jaanus Tehver selgitas, et kohus ei ole kunagi seotud ühegi eksperdi arvamusega. «Küll aga peab kohus selles küsimuses võtma vastu menetlusotsuse, kas ta rahuldab selle esitatud taotluse või ei rahulda ja ükskõik millise otsuse ta teeb, peab kohus seda põhjendama,» selgitas ta.

See tähendab, et juhul, kus kohus ei pea võimalikuks Savisaare kriminaalmenetlust lõpetada hoolimata ekspertide seisukohast, peab kohus põhjendama, miks ta vaatamata eksperthinnangutele leiab, et see taotlus rahuldamisele ei kuulu.

Keemiaravi saanud vang jätkas kuritegudega

Alates 2011. aasta septembrist, mil parandamatu haigestumine kriminaalmenetlust välistavate asjaolude nimekirja lisati, on sellel alusel kriminaalmenetlusi Eestis kohtu poolt lõpetatud üheksa korda. Mullu oli selliseid kaasusi kaks, aasta varem polnud ühtegi.

2012. aastal otsustas Viru maakohus lõpetada kriminaalmenetluse varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud Vladimiri suhtes. Meest süüdistati süstemaatiliselt ja grupiviisiliselt sissetungimistega toimepandud vargustes.

Vaid paar kuud enne oli Tartu maakohus kolmeaastast vangistust kandnud Vladimiri vanglast välja lasknud, kuna ta vajas keemiaravi. Tartu vangla meditsiiniosakonna juhataja hindas, et kõik tema haigused kokku teevad prognoosi raskeks.

Kolm aastat hiljem, 2015. aastal mõisteti Vladimir koos kaaslasega uuesti süüdi korduvate korterisse sissemurdmiste ja varguste eest, sealhulgas ükskord kannatanu juuresolekul. Vladimir sõlmis prokuratuuriga kokkuleppe, tunnistades end süüdi ja nõustudes aastase vangistusega. Möödunud aasta algul lükkas kohus tema vangistuse täitmisele pööramist haiguse ravimise tõttu kuue kuu võrra edasi.

Mullu suvel sai nüüdseks 30-aastane Vladimir järjekordselt väärteokorras karistada varavastase süüteo eest.

Tagasi üles