Reinsalu: riigikogu võiks tunnustada Vabadussõjas võidelnuid

Urmas Reinsalu.

FOTO: Eero Vabamägi

Justiitsminister Urmas Reinsalu ei pea vabadussõjalaste deklaratiivset rehabiliteerimist sobivaks, küll aga võiks riigikogu tema hinnangul tunnustada Vabadussõjas Eesti iseseisvuse eest võidelnuid ning Eesti riigi ja Vabadussõja juhte, samuti hukka mõista 1940. aasta riigireeturid ja äraandjad.

Reinsalu kirjutas eile riigikogu õiguskomisjoni pöördumisele vastates, et ühiskonnas puudub ajaloolisele tõele tuginev ühine arusaam aastatel 1934–1940 aset leidnud sündmustest. See raskendab tema sõnul omakorda neile sündmustele nii poliitilise kui õigusliku hinnangu andmist. «Oleme seisukohal, et ajalooliste tõendite uurimine ja tõlgendamine ajaloolaste poolt ning väljaselgitatu avaldamine ja tutvustamine ühiskonnale on ülimalt oluline Eesti Vabariigi 100-aastase ajaloo mõistmiseks,» ütles ta.

Riigikogul on Reinsalu sõnul võimalik kehtestada erikord Vabadussõjalaste Liidu ja sellega seotud isikute ning organisatsioonide rehabiliteerimise võimaldamiseks kohtuvõimu poolt, samas kui riigikogu-poolset deklaratiivset rehabiliteerimist ei saa pidada õiguslikult sobivaks lahenduseks.

Reinsalu selgitas, et vabadussõjalaste õiguslik rehabiliteerimine saaks toimuda üksnes kohtuvõimu aktiga iga konkreetse üksikjuhtumi asjaolusid hinnates. «Süüteod, milles neid isikuid süüdi mõisteti, ei ole oma olemuselt tulenevad mingi režiimi eripärast. Neid süütegusid kehtestavate normide ja nende iga rakendusjuhtumi üldist tühiseks lugemist ei saa pidada kohaseks. Samasisulised süüteod on ka praegu Eesti Vabariigis karistatavad,» kirjutas ta ja lisas, et justiitsministeeriumil puuduvad ka õigusliku tähendusega andmed selle kohta, et protsessid, mille tulemusel suleti vabadussõjalaste organisatsioonid või mille tulemusel karistati nende liikmeid, oleksid toimunud kehtinud õigust rikkudes.

Samas pole Vabadussõja kangelaste ning kogu rahva ja liitlaste panust tema sõnul võimalik mingilgi moel pisendada või ajaloost maha kriipsutada. «Vabadussõda oli võit kommunistliku Venemaa üle. Vabadussõda juhtinud kindral Laidoneri kõrval mälestame teisi osalenud ohvitsere ja võitlejaid,» ütles Reinsalu, kelle sõnul pole mõtet Vabadussõja pärandit üles ehitada vastandumisele. «Oma osa võidus oli nii Artur Sirgul ja teistel hiljem vabadussõjalaste liikumises osalenutel kui muudes liikumistes tegutsenud endistel Vabadussõjas osalenutel.»

Nii on justiitsministri sõnul igati põhjendatud, et riigikogu avaldab Eesti Vabariigi 100. aastapäeval tunnustust Vabadussõjas Eesti iseseisvuse eest võidelnud meestele, naistele ja lastele, eriti nendele, kes ohverdasid Eesti vabaduse heaks oma elu või tervise või kannatasid seetõttu okupatsioonirežiimide repressioonide käes. Ka võiks tema hinnangul nimeliselt tunnustada Eesti riigi ja Vabadussõja juhte ning anda hukkamõistva hinnangu 1940. aasta riigireeturitele ja äraandjatele, sealhulgas juunikommunistidele.

Parlamendi õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles, et Reinsalu vastus vabadussõjalaste rehabiliteerimise küsimuses on suur samm edasi, arvestades, et Isamaa ja Res Publica Liit on aastakümneid ehitanud Pätsi-Laidoneri müüti.

«See on märk ajalooliste propagandamüütide kohendamisest ja soovist tegelikule tõele rohkem läheneda. Siiski veel ei julgeta kõva häälega rääkida 1934. aasta vaikiva ajastu ebaseaduslikest alustest ja legitiimsuse defitsiidist, aga siiski tänu justiitsministrile, et ta tõstab retoorikas vapse kõrgemale ja julgetakse järjest rohkem auväärsemas kontektsis Artur Sirgu nime parnassile tõsta,» ütles ta.

Karilaid kinnitas, et riigikogus moodustatud töörühm jätkab tegevust, et välja tulla vabadussõjalasi käsitleva eelnõuga. «Varsti istume maha koos vabadusõjalaste rehabiliteerimise töörühmaga ja Igor Gräziniga, kes on ka siiralt antud teemaga liitunud. Eelnõu või avaldus tuleb,» ütles ta Postimehele.

Tagasi üles
Back