Peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) rääkis «Aktuaalse kaamera» otsestuudios riigieelarve strateegiast, kuid kui uudisteankrud Priit Kuusk ja Astrid Kannel intervjuu lõpus Semjonovile teenetemärgi andmise ja Tallinna TV rahastamisega seonduvaid küsimusi küsisid, püüdis Ratas neist kõrvale põigelda.
Kas meie eelarve läheb defitsiiti?
Kõigepealt ma soovin tänada valitsuskabinetti, et riigieelarve strateegia 2018-2021 sai heakskiidu ja loomulikult see viimane põhivaidlus oli tervishoiu jätkusuutliku rahastamise osas ja siin kindlasti tegid väga suure panuse nii rahandusminister kui tervise- ja tööminister. Kas eelarve läheb defitsiiti? Kindlasti tänane valitsus ei ela tulevaste põlvede arvelt. Meie soov on teha seda, et me suudaksime saavutada selle majanduskasvu potentsiaali tegelikult, mida meie majandusnäitajad täna meile annavad. Kahjuks seda Eestil ei ole täna ja tänane valitsus on öelnud ühe oma prioriteedina, et majanduskasv, investeeringud on need olulised komponendid meie jaoks ja me loomulikult taotleme suuremat majanduskasvu.
See tähendab, et me ikkagi jagame raha, mida reaalselt ei ole olemas?
Me kindlasti ei jaga ühtegi senti, mida reaalselt ei ole olemas. Riigi eelarve strateegiat ei saa teha selliselt, et me jagaksime raha, mida me kuidagi loodame tulevikus saada. Me jagame raha ja me saame teha ainult neid kulutusi, kus on peal ka reaalne kate. Ja see tegelikult näitab, et ka viimastel päevadel, kui meil kabinetinõupidamised olid, oli ju peamine soov valitsusliikmetel see, et me leiaksime mitte ainult lisaraha tervishoidu ja läbi selle suudaksime vähendada eriarsti ravijärjekordasid, vaid me leiaksime ka selle lahendi, mis tagab jätkusuutliku tervishoiu rahastamise süsteemi ja mis oleks ja mis oleks seaduse tasandil fikseeritud.
Aga kust see 215 miljonit eurot tuleb?
Tõsi on see, et järgmise nelja aasta jooksul lisavahendeid tuleb tervishoidu 215 miljonit ja kui võtta juurde aasta 2022, siis üle 300 miljoni.
Kust see tuleb?
Ta tuleb riigi eelarvest. Ta tuleb läbi erinevate meetmete, mis riigi eelarvesse tulusid annab.
Aga kui ei anna?
Riigi eelarve strateegia on selline dokument, mida panevad kokku ühelt poolt riigi tipp-finantsspetsialistid, teiselt poolt peab sellele oma heakskiidu andma vabariigi valitsus. Alati on prognoosidega nii, et me kunagi ei tea, kas prognoosid on õiged või mitte, aga tänasel seisul on riigi eelarve strateegia on tehtud väga konservatiivselt ja kindlasti ei ole seal selliseid tuluridasid sees, kus on ütleme siis õhku või mida on prognoositud poliitikute poolt üle. Seda kindlasti ei saa riigi eelarves sees olla.
Härra Ratas, ma tuleksin tagasi intervjuu alguse juurde, te ei vastanud küsimusele, kas eelarve läheb defitsiiti järgmise nelja aasta jooksul?
Eelarve kindlasti ei saa minna defitsiiti tuleviku arvelt.
Kas ta läheb defitsiiti või ei lähe?
Me soovime, et eelarves oleks sees suurem paindlikkus, et eelarve oleks see mehhanism, mis aitaks Eesti ettevõtlust taaskäivitada ja majanduskasvu kiirendada.
Kas te lasete eelarve defitsiiti minna või ei lase?
Me saame lasta eelarvet ainult nii palju defitsiiti, kui on olnud eelnevatel aastatel eelarve ülejääk.
Ehk siis me hakkame reservide arvelt elama?
Meie võimalus on eelarvet lasta hetkel defitsiiti järgneval aastal -0,5 protsendipunkti, ülejärgmisel aastal -0,5 ja siis -0,3 alla 0-nivoo.
Ma kasutan seda võimalust ja küsin teilt kui Keskerakonna esimehelt ka paar küsimust. Meil on veel paar minutit aega. Kõigepealt kiire kommentaar Keskerakonna kavale või plaanile anda Tallinna linna teenetemärk MTÜ Inimõiguste Teabekeskuse juhile Aleksei Semjonovile, mehele, kes juhib ühendust, mida on kapo oma aastaraamatus korduvalt maininud kui osana Venemaa mõjutuspoliitikast Eestis, mille käigus levitatakse valeväiteid inimõiguste rikkumisest Eestis. Mehele, kes tunnistab, et tema ühendus saab raha Venemaalt.
Mind kutsus täna rahvusringhääling siia «Aktuaalse kaamera» stuudiosse rääkima riigieelarve...
Jah, aga ma kasutan seda võimalust ära, et küsida teie kui Keskerakonna esimehe kommentaari sellele.
...riigieelarve strateegiast ja seda ma ka tegin.
Jah, aga saate vastata ka sellele.
Aga ma vastan loomulikult ka sellele küsimusele. Jüri Ratas ei ole Tallinna linnavolikogu liige.
Ma küsin teilt kui Keskerakonna esimehelt kommentaari sellele.
Kui te küsite, kas mina oleksin sellise ettepaneku teinud, siis vastus on, et ei oleks teinud.
Kas te kiidate selle heaks?
Kui ma ütlen, et ma ei oleks sellist ettepanekut teinud, siis ma ei saa seda lugeda ka positiivseks ettepanekuks.
Ja üks asi veel, kas Tallinna TV rahastamine ja sisu esindavad neid põhimõtteid ja väärtusi, mida ka teie esindate?
Tallinna TV rahastamist ja sisu ei ole riigieelarve strateegias ühegi sendi võrra arvestatud.
Keskerakonna esimehena teil võiks olla oma arvamus.
Tallinna televisiooni otsustab Tallinna linnavolikogu, mitte vabariigi valitsus, kes täna otsustas riigieelarve strateegia, mida palus mind siia rääkima tulla rahvusringhäälingu «Aktuaalne kaamera».
Ma olen täiesti nõus. Kas teil on Keskerakonna esimehena Tallinna TV kohta mingi oma arvamus?
Jah, Tallinna televisoon ei saa grammigi teha poliitilist reklaami, ta ei saa olla grammigi ühegi poliitilise erakonna käepikendus ja seda peab - kui linnavolikogu soovib, et tal on oma televisioon - peab olema väga laiapindselt juhitud.
Kas te arvate, et ei ole Keskerakonna käepikendus, ei tee Keskerakondlikku propagandat ega esinda...
Keskerakonna esimehena kindlasti ei sekku ma mitte ühtegi teed pidi Tallinna televisiooni programmi. Küll aga tänase riigieelarve strateegia osas ma kindlasti oma panuse andsin ja üks peamisi soove oli tänasel valitsusel see, et me leiaksime jätkusuutliku tervishoiu rahastamise süsteemi ja nagu ma alustasin, mul on väga hea meel, et tänane valitsus selle jätkusuutliku tervishoiu rahastamise süsteemi ka leidis, et meie inimestele ravijärjekorrad väheneksid.
Ma kinnitan, et räägime riigieelarve strateegiast ja tervishoiu rahastamisest ka homme põhjalikult, aga täna oli võimalus küsida teilt kui Keskerakonna esimehelt mõned kommentaarid.
Ja nendele ma ka vastasin.