Riigikogus kuulutatakse välja EV100 Noorte Maapäeva valimised

EV100 portaal
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mandaatide jagunemine üle Eesti
Mandaatide jagunemine üle Eesti Foto: ev100.ee

​22. aprillil kuulutatakse Riigikogu istungisaalis EV100 puhul välja Noorte Maapäeva valimised. EV100 Noorte Maapäev annab õpilastele võimaluse mängult osaleda 100 aastat tagasi toimunus ning tänapäevases võtmes jutustada iseseisva Eesti riigi tekkelugu. 

Noorte maapäeva valitakse 106 noort, mis on välja arvutatud saja aasta taguse skeemi ja praeguse rahvaarvu põhjal – igal linnal on 20 000 elaniku kohta üks mandaat, samuti arvutatakse mandaadid maakondade jaoks. Nii valitakse noorte maapäeva noored kõikidest Eesti maakondadest ja linnadest. Valimised korraldab Eesti Õpilasesinduste Liit.

Valimistel edukaks osutunud noored rahvasaadikud kogunevad esimest korda 14. juulil, kui möödub 100 aastat maapäeva esimesest kogunemisest. 106 noort osalevad augustis Paide Arvamusfestivalil. Tähistamaks 100 aasta möödumist maapäeva kõrgeimaks võimuks kuulutamisest, kogunevad noored rahvasaadikud 28. novembril Riigikogu istungisaali, et võtta vastu ühisdeklaratsioon.

Noorte maapäev vastab küsimusele, mis saaks siis, kui Eesti noored peaksid võtma täna teatepulga üle. Mis oleksid nende esimesed sammud? Millised oleksid praeguste noorte valikud, kui 100 aasta tagused sündmused toimuksid täna, siin ja praegu? Kui juhtuks nii, et Toompeale kogunenud noorte maapäeval oleks Eestis võimutäius, siis milline oleks noorte maapäeva esimene otsus?

12. aprillil 1917 ühendati Ajutise Valitsuse määrusega senise Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud maakonnad Eestimaa kubermanguga, millega eestlased said autonoomse rahvuskubermangu ning tekkis üldjoontes meile igituttav Eesti kontuur. Määrusega pandi alus ka rahvuskubermangu maakondade ja linnade esindajatest koosnevale Eestimaa ajutisele maanõukogule ehk lühemalt – maapäevale. See oli esimene eestlaste poolt demokraatlikult valitud ülemaaline esinduskogu, millele hiljem langes osaks tähtsaimate otsuste vastuvõtmine teel Eesti riiklikule iseseisvusele.

Esimest korda tuli maapäev kokku Toompea lossis 14. juulil 1917. Samas kohas kuulutas maapäev 28. novembril 1917 end kõrgeimaks võimuks Eestis, mida on vahel peetud koguni riikluse asutamisaktiks. See avas tee Eesti Vabariigi sünnile, mis kuulutati välja Eesti Päästekomitee manifestiga 24. veebruaril 1918. EV100 Noorte Maapäeva valimiste väljakuulutamine toimub 22. aprillil kell 14.30 istungisaalis Riigikogu lahtiste uste päeva raames. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles