Segadus kutsealuste terviseandmetega: seadusest üksi ei piisa

Aina vähem noormehi on nii hea tervisega, et võivad kaitseväkke minna aega teenima.

FOTO: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Kuigi alates 1. jaanuarist lubab seadus kaitseväe arstliku komisjoni meedikutel tutvuda kutsealuste terviseandmetega, siis tegelikult seda teha ei saa.

«Esmaseks vastuseks saan öelda, et 1. jaanuarist 2017 on e-tervisele ligipääsu võimaldav seadusemuudatus kehtima hakanud, ent praktikas rakendub see mitmetel tehnilistel põhjustel alles eeldatavalt maikuust,» rääkis kaitseressursside ameti (KRA) avalike suhete nõunik Anne Osvet.

Ametil on terviseandmete nägemiseks piiratud juurdepääs ehk e-tervises olevaid andmeid saavad KRA arstliku komisjoni arstid vaadata üksnes juhul, kui kutsealune on selleks oma nõusoleku andnud.

Ainult nooruki nõusolekul

«Kutsealuste terviseandmete pärimine tervise infosüsteemist ootab veel avalikku keskkonda kasutamiseks ehk  tootmisesse tõstmist. Antud teenus on tervise infosüsteemi poolt valmis ning ootame Kaitseministeeriumi valitsemisala teenuste arenduste valmimist,» ütles Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktor Katrin Reinhold.

Ta lisas, et teenus hõlmab endas ka kutsealuste nõusoleku andmise võimaldamist riiklikus patsiendiportaalis www.digilugu.ee, mis samuti on tootmisesse tõstmise ootel.

Kui teenus on avalikus keskkonnas kasutamiseks kättesaadav, siis kutsealusele edastatakse kutse, millel on informatsioon nõusoleku andmiseks ja tervisedeklaratsiooni täitmiseks riiklikus patsiendiportaalis. «Juhul kui kutse saanud isik ei soovi digitaalsetele terviseandmetele juurdepääsuks nõusolekut anda jääb tal võimalus edastada info arstlikule komisjonile kehtiva korra järgi paberkandjal ehk nii nagu see on toimunud seni,» selgitas Reinhold.

Ta lisas, et keskusel ei ole teada millistel põhjustel võiksid kutsealused nõusoleku andmisest keelduda. «Tegemist on isiku õigusega otsustada, kes saavad tema terviseandmetele juurdepääsu,» sõnas Reinhold.

Tõsiste tagajärgedega otsus

Tervise infosüsteemis statistika andmetel on patsientide poolt arstidele andmeid suletud 7569 korral, kuid samal perioodil (alates 2012 aasta) on andmeid sulgemise järgselt avatud avanud 4654 korral.

«Kui isik sulgeb oma andmed tervishoiutöötajate eest, siis ta võtab endale teadliku vastutuse andmete sulgemisest tuleneva võimaliku ravikvaliteedi halvenemise eest. Vastavasisuline hoiatus kuvatakse talle ka patsiendiportaalis enne andmete sulgemist,» selgitas Reinhold.

Hetkel töötab riiklikus patsiendiportaalis terviseandmete sulgemine nii, et isikul on võimalik oma andmed sulgeda üksikute dokumentide kaupa ja sellisel juhul on andmed suletud kõikidele tervishoiutöötajatele.

 Inimesel on võimalik sulgeda ka digilugu tervikuna ning ka selle valiku puhul jäävad kõik andmed kõikidele tervishoiutöötajatele suletuks. «Tulevikus on plaanis andmete sulgemine paindlikumaks muuta, sellisel juhul tekib isikul võimalus sulgeda andmed näiteks üksikute või valitud konkreetsete tervishoiutöötajate eest,» rääkis keskuse juht.

Kui inimene on oma terviseandmed riiklikus patsiendiportaalis sulgenud, siis saavad temale ravi osutavad tervishoiutöötajad tervise infosüsteemist päringule vastuseks, et patsiendil esineb suletud andmeid. Tervishoiutöötajal ei ole võimalik ühelgi juhul saada ligipääsu tervise infosüsteemis olevatele suletud andmetele.

«Isik ei saa sulgeda andmeid tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemides (nt konkreetse haigla infosüsteemis). Viimati nimetatud juhul näeb arst enda ja teiste sama infosüsteemi kasutavate arstide poolt dokumenteeritud andmeid,» täpsustas Reinhold.   

Lisaks võib tervishoiutöötaja patsiendi suletud andmeid näha, kui ta töötab teises rollis näiteks arstliku komisjoni arstina või sotsiaalkindlustusameti/töötukassa ekspertiisiarstina. «Antud olukorras on isik andnud eraldi nõusoleku vastavale institutsioonile andmete töötlemiseks konkreetse eesmärgi täitmiseks ning tervishoiuteenuse osutaja eest andmete sulgemine ei kehti,» selgitas Reinhold.

Ta lisas, et andmete sulgemine ei too kaasa otseseid piiranguid inimese ravimisel. Ainuke erisus on tervisetõendi väljastamisel, kus arstil on õigus keelduda tervisetõendi väljastamisest, kui isikul esineb suletud andmeid.

Kui uus süsteem tööle hakkaks, siis oleks sellest kaitse ressursside ametil abi, sest E-tervise andmete kasutamine annab võimaluse lühendada menetluse aega ja säästa arstliku läbivaatusega seotud kulusid eelkõige nende kutsealuste puhul, kelle eelnevad tervisehäired välistavad nende ajateenistusse asumise. «Nende kutsealuste puhul, kes on ise huvitatud ajateenistusse asumisest aitab e-tervise andmete kasutamine protsessi kiirendada ja lihtsamaks muuta,» sõnas Osvet.

Tagasi üles