Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2017/04/23/6585303t1h0a9f.png)
Tallinnas Salme kultuurikeskuses tutvustati kolmapäeval Kalamaja elanikele plaani muuta Vana-Kalamaja tänav valdavalt jalakäijate tänavaks, mille kaudu pääsevad vanalinnast tulijad mugavalt mere äärde. Linn valmistab praegu ette selleteemalist arhitektuurivõistlust.
Idee sünni juures olnud arhitekti Toomas Paaveri sõnul hakati sellele mõtlema 2013. aastal.
«Juba Soo tänava ümberehituse ettevalmistamisel oli mõte, et Vana-Kalamaja tänav on eriline ning Soo ja Vana-Kalamaja ristmikku vaadati selle pilguga. Seal sai algatatud osaliselt kultuurkapitali ja osaliselt Eesti Arhitektide Liidu loomestipendiumi toetusel projekt, mis on Eestis küllaltki unikaalne: kuidas kavandada ühte tänavat tänapäevasel viisil algusest peale, ammu enne projekteerimist,» meenutas ta.
«2013. aastal tehti tänava elanike küsitlus, kus püüti jõuda kõigi inimesteni. Sai koostatud selle ideekonkursi lähteülesande tööversioon, millest on välja kasvanud praegune variant,» rääkis arhitekt.
Kultuurkapitalile esitati taotlus, et tänavaruumi eskiis võiks valmida ühiskondlikus koostöös. Paraku otsustas kultuurkapital sellist enneolematut ideed mitte toetada. Nüüd on asja enda kätte võtnud linnavõim, kes läheneb asjale ideekonkursi kaudu.
«Kui Vana-Kalamaja tänava muutmise algatuse juures räägiti esialgu rohkem tänava ühendamisest rannapromenaadiga, siis praegu on töö fookuses tänav pluss Balti jaama esine plats. Rannapromenaadi ja mereääre ühendamine jääb mõneks teiseks korraks,» lausus Tallinna peaarhitekti büroo linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer.
Tema sõnul pole linnaplaneerijatel valikut, sest Vana-Kalamaja tänava projekteerimiseks ja väljaehitamiseks on taotletud ja saadud Euroopa raha, nii et aastaks 2021 peaks tänav olema välja ehitatud.
«Meie laiem eesmärk on parandada Kalamaja ja vanalinna vahelisi jalakäijate ühendusi. Sest ükskõik mida me ette ei võta, läheb autoliikluse olukord tasapisi keerulisemaks. Kuna Kalamaja asum on vanalinnale ja linnakeskusele sedavõrd lähedal, on suures osas võimalik liikuda jalgsi või jalgrattaga. Aga praegu ei ole häid sellesuunalisi ühendusi,» tõdes Looveer.
Linnaplaneerija sõnul tahetakse Vana-Kalamaja tänaval autoliiklust vähendada. Samas peavad kõik sealsed elanikud autoga ilma liigse tiirutamiseta koju pääsema.
Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa sõnul tulebki siin korraga lahendada vastandlikke asju.
«Ideekonkursiga tuleb lahendada eelkõige just elanike juurdepääs oma kodule. Eesmärk on vältida transiitliiklust, mida on selles piirkonnas kuuel suuremal tänaval. Arvestades meie liikluskultuuri ja riigi liiklusjärelevalve võimekust, tuleb jalakäijaid eelistaval tänaval tõenäoliselt korraldada liiklus nii, et sealt on füüsiliselt võimatu läbi sõita,» rääkis ta.
«Aga see võib tähendada elanikele koju jõudmiseks väga suure ringi tegemist. Loodetavasti lahendab ideekonkurss sellised küsimused. Võib-olla nõustuvad elanikud koju jõudmiseks pisut suuremat ringi tegema, et transiitliiklejad nende akende alt läbi ei kihutaks,» arvas Rüütelmaa.
Balti jaam omandab uue näo
Muudatused peaksid algama juba Toompuiesteelt ehk Toompuiestee ja Kopli tänava vahele jäävalt platsilt, kus laiutavad praegu kaubaputkad, mille taga on omakorda linnalähibusside parkla. Parkla ala jääb kõnealusest konkursist välja, aga selle muutmisele mõeldakse.
«Siin on arutamise koht. Minu sisetunne ütleb, et busside seismine vanalinna ja Kalamaja vahel ei ole kõige mõistlikum. Nüüd tuleb transpordiinimeste ja kõigi teistega koos arutada, kas on mingi võimalus, et bussid pargiksid kusagil mujal ja käiksid Balti jaama juures inimesi peale võtmas,» ütles Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid.
Teine küsimus, mis on esialgu otsustamata, kuid mida linnaosavanem samuti tuliselt toetab, on Balti jaama tunneli sulgemine ning selle asemele Toompuiesteed ja tulevast Balti jaama platsi ühendava fooridega ristmiku väljaehitamine.
Tulevane jalakäijaid soosiv tänav peakski algama lausa Nunne tänava otsast, kulgema risti üle Toompuiestee ja jaamaesise platsi edasi Vana-Kalamaja tänavale, mille esimene lõik tahetakse jätta vaid jalakäijate ja jalgratturite käsutusse.
«Võistluse üks põhiideid on see, et inimene asetub jälle tänava keskele. Tekib jagatud ruum, õueala, kus saavad liikuda nii jalakäijad kui ka sõita autod. Tee servadesse jääb ainult jalakäijatele mõeldud ala,» selgitas Looveer.
«Tänavaruumi lahendus peab olema valitud nii, et liikluskorraldus oleks üheselt selge. See tähendab kitsast liikluskoridori autodele, kus pole möödasõiduvõimalust. Parkimiskohti on plaanis säilitada võimalikult palju. Parkimise arvelt ei hakata jalakäijate ruumi laiendama,» lisas linnaplaneerija.
Kalamaja saab korraliku väljaku
Praegune Kotzebue ja Vana-Kalamaja tänava ristumiskohal olev plats on Looveeri sõnul pisut kaootiline ning vajaks selgemat lahendust. Praegu remondis oleva koolimaja ette ehitatakse piirdeaed, mille taha jäävad ka majaesised puud, ja selle võrra jääb päris avalikku ruumi vähemaks. Kooli juurde tulevad ka mitte parkimis-, vaid peatumiskohad hoone teenindamiseks.
«Tänav koosneb väga erinevatest lõikudest ja võistlusega otsimegi igale lõigule sobivat lahendust. Tõenäoliselt ei saa siin ühe lahendusega algusest lõpuni minna,» arvas Looveer.
Arutelul osalejad küsisid ka Tööstuse ja Niine tänava ristmiku liikluslahenduse kohta. «Ideekonkursile me ei ootagi lõplikku liikluslahendust. Pärast võistlust tuleb projekteerimisfaas, kus asjad töötatakse läbi. Praegu peab Tööstuse tänavalt tulles teed andma Vana-Kalamaja tänaval liikujale. See jääb kindlasti ka edaspidi nii. Tõenäoliselt rõhutatakse teekatendite ja muude elementidega seal ka jalakäijate eesõigust, nii et see saab autojuhtidele ka ilma liiklusmärkideta selgeks,» ütles Looveer.
Täielikult uuenenud tänav peaks praeguste plaanide järgi valmis saama järgmise aasta sügiseks. «Mais tahame välja kuulutada ideekonkursi, mille tähtaeg võiks olla augustis. Oktoobrist kuni järgmise aasta juunini võiks toimuda projekteerimine ning koostöö seltside ja elanikega. 2018. aasta juunist septembrini tuleks tänav valmis ehitada. Need tähtajad ei ole lõplikud ja võivad veel muutuda,» lausus Looveer.