/nginx/o/2017/04/23/6583839t1h56f4.jpg)
79 Georg Otsa muusikakooli töötajat andsid allkirja direktor Aarne Saluveeri umbusaldamise avaldusele, milles nõutakse tema lahkumist koolijuhi kohalt.
Otsa kooli õpetajad nõuavad Aarne Saluveeri lahkumist (3)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
23. aprill 2017, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aarne Saluveer võib olla armastatud koorijuht ja laulupidude eestvedaja, ent koolijuhina kirjeldavad mitmed alluvad teda hoopis sõnadega «autokraatlik» ja «kaootiline». Enda sõnul halvast juhtimisest väsinud õpetajad panevad haridus- ja teadusministeeriumi fakti ette: lahkub direktor või nemad.
Saluveer on Otsa kooli juhtinud üle kümne aasta ning etteheiteid on talle tehtud varemgi. Muuhulgas on teised juhtkonna liikmed talle juba korra umbusaldust avaldanud, ent 2013. aastal lõppes see sellega, et lahkusid avalduse esitanud ise. Seekordne tüli on aga võtnud hoopis suuremad mõõtmed ja nüüd nõuab 136 lepingulisest töötajast Saluveeri lahkumist koguni 79.
Sellele hulgale vastastele vaatamata leiab Saluveer praegugi, et ülekohut tehakse hoopis talle ning mässu algatajad on kolleege eksitanud. «Tunnistan, et olime liiga heausksed ja ei osanud näha ette, et mõned töötajad pole muudatusega nõus,» ütles ta. Saluveeri pikemat selgitust saab lugeda siit.
Lumepalli pani mullu septembris veerema kooli uus palgakorraldus. «Probleeme on tegelikult palju, aga palgaküsimus on õpetajate jaoks olnud viimane piisk,» ütles muusikakooli õpetaja ning töötajate usaldusisik Hain Hõlpus.
«Umbusaldusavaldus ei tulene niivõrd sellest, et me kaotame rahas. Halb on see, et meile ei ole räägitud tõtt – on hämatud ja valetatud,» lisas pedagoog ning kooli administratsiooni liige Lembi Mets.
Nimelt said töötajad tema sõnul õppeaasta algul lubaduse, et palk tõuseb. «Kui palk reaalsuses septembri lõpus laekus, siis selgus, et see oli paljudel hoopis langenud,» rääkis Mets.
Põhjus on selles, et Saluveer tegi septembris haridusministeeriumi 2013. aasta juhendist lähtudes töötajate töölepingud ümber. Muudatuste järel tõusid kutseõpetajate palgamäärad 20–25 protsenti, mis kergitas täistööajaga töötava pedagoogi töötasu paberil tõesti 1080–1330 eurole kuus.
«Aga» seisneb selles, et kui varem tuli täistöökoha saamiseks kõigil Otsa kooli õpetajatel anda 22 õppetundi nädalas, siis nüüd 26–30 tundi.
Tunde rohkem, koormus väiksem
Selle mõjust annab aimu Hain Hõlpuse näide. Ta rääkis, et enne lepingumuudatust andis ta õpilastele õppeaastas 831 akadeemilist tundi, mis andis kokku 0,95 täistöökohta. Mullu septembris oli tal õpilasi rohkem ning koormus kasvus 912 tunnile õppeaastas, ent see on võrdsustatud vaid 0,76 ametikoha koormusega. Ehkki Hõlpus teeb nädalas viis tundi rohkem tööd, on tema kuupalk vaid 50 eurot suurem. «Seega on ju tunni hind odavamaks läinud,» ütles ta.
Väiksema töökoormusega kolleegidele tähendas see sama töö juures hoopis palgalangust. See tuli üllatusena paljudele töötajatele, kes septembris oma palgasedelit nägid. Alles siis algas juhtkonna ja kollektiivi vahel sisuline arutelu lepingumuudatuste üle.
Hõlpus ja Mets ütlevad, et kuuluvad paarikümne Otsa kooli töötaja hulka, kes keeldusid Saluveeri pakutud töölepingu muudatusele alla kirjutamast. Sellest hoolimata saavad nad juba pool aastat palka uute lepingutingimuste alusel.
«Sügisel oli direktor ühepoolselt muutnud töötingimusi ja palgatingimusi, mida ta töölepinguseaduse järgi teha ei saa,» ütles üks anonüümsust palunud õpetaja. «Olen korduvalt pöördunud ministeeriumisse ja küsinud, et kui direktor jätkuvalt seadusi rikub, siis miks ministeerium ei kutsu direktorit korrale. Selle kohta ministeerium mingit vastust ei andnudki.»
Mullu oktoobris saatis Saluveer kooliperele kirja, mida õpetajad tõlgendavad ultimaatumina – kes lepingut ei allkirjasta, selle asemele leitakse uus töötaja.
«Töötajale kahjulikult eksitav on ka arvamus, nagu oleks parem lahendus uue lepingu allkirjastamata jätmine. Halvimal juhul võib see viia olukorrani, kus tuleb tööleping lõpetada ja leida uus töötaja,» kirjutas Saluveer. «Eelistatum oleks liikuda edasi töötajatega, kellega oleme kooli siiani üsna tuntavalt parendanud, kes on kohanemisvõimelised, soovivad ning suudavad aru saada ning toimida adekvaatselt,» seisis kirjas.
Tänaseks on ministeerium kutsunud kokku ümarlaua, et tülitsejaid lepitada ja neile õigusi-kohustusi selgitada. Rahulolematud on ümarlaua suhtes skeptiliselt.
«See rong on juba läinud. Me oleme juba umbusaldust avaldanud,» ütles Mets. Ligi 80 allkirjaga avaldus Saluveeri ametist vabastamiseks saadeti ministeeriumi 12. aprillil.
«Oleme pool aastat seisnud enda eest, püüdnud ministeeriumiga vestelda. Miks nad nüüd kutsuvad kokku ümarlaua, kus nad enne olid?» küsis üks õpetajatest.
Segadus palkadega on umbusalduse avaldajate sõnul vaid üks ilmekas näide Saluveeri juhtimisprobleemidest.
Üks anonüümsust palunud Otsa kooli õpetaja ütles Postimehele, et kuigi ta ei kuulu Saluveeri vastaste ega pooldajate ridadesse, mõistab ta, miks osa kolleege direktori vastu mässab. Palgavaidluse varjus on peapõhjus hoopis Saluveeri autoritaarne juhtimisstiil ja kalduvus kollektiivi alandada.
«Põhiline mure on selles, et ta käitub erinevate inimestega erinevalt ja vahel ei saa aru, kui ta teistega väga ebaviisakalt käitub ja haiget teeb,» ütles õpetaja.
Lembi Metsa sõnul on läbirääkimised koolijuhiga olnud keerulised. «Saluveeri suhtumine on olnud, et te olete ise rumalad, kuidas te aru ei saa. Üks tema väljend on «siis räägime niikaua, kui tuleb aru».»
Juba teine umbusaldusavaldus
Saluveer on juba korra pidanud haridusministeeriumile selgitama, miks tema alluvad rahulolematud on. 2013. aastal lõppes tüli sellega, et neli juhtkonna liiget lahkus ise koolist. Saluveer jätkas.
Üks lahkujatest oli Virgo Sillamaa, endine rütmimuusika õppesuuna arendusjuht. «Kui me hakkasime analüüsima, mis on puudujäägid ja miks meie koolis asjad ei edene, siis põhjused jooksid minu hinnangul juhi kabineti ukse alt sisse. Kui me üritasime probleeme teemaks võtta, kasvas see kõik suureks konfliktiks,» rääkis Sillamaa.
Toona oli üks tüliküsimusi näiteks arengukava, mis oli aegunud. «Selle tegemine osutus võimatuks suuresti põhjuselt, et juhtimisstiil oli selles koolis sooloimprovisatsioon,» rääkis Sillamaa, kes soovis arendada ka õppekavasid. «Mida enam me tülli läksime, seda rohkem vajasime dokumentides kirjalikult fikseeritud kokkuleppeid, et oleks, millest lähtuda, mida selgeks vaielda jne.»
Koos Sillamaaga lõpetas töö õppejuht, praktikajuht ning personalijuht. Viimane oli Otsa koolis töötanud 19 aastat.
«Koolil oli igasuguseid dokumente, mis olid aegunud. Me võtsime osakonnajuhatajad kokku ja hakkasime asju tegema, aga juht ei vedanud,» lisas endine personalijuht, kes soovib avalikkuse ees anonüümseks jääda.
Allkirju umbusaldusavaldusele kogunes tol korral üksikuid. Haridusministeeriumi ametnik tuli Otsa kooli kohale ja istus tülipooltega laua taha maha.
«Istusime ringis ja tõdesime, et kui me ei suuda kokku leppida, mis on probleem, mida lahendama hakata, siis ei ole siin üldse midagi lepitadagi,» ütles Sillamaa.
«Ministeerium ei soovinud meid ka üldse kuulata, sest meid oli üsna vähe. Me ei tahtnud õpetajaskonda asja segada, lootsime isekeskis (juhtkonnas – toim) asjad selgeks rääkida. Tulemus oli farss – leiti mingi lepitaja, kes põhimõtteliselt uinus sellel ajal, kui Saluveer pikalt rääkis,» lisas endine personalijuht.
«Mul on tunne, et see «lepitamine» tuli üldse liiga hilja. Selleks ajaks oli selge, et me ei saa koos jätkata,» arvas Sillamaa.
Saluveer: osa kollektiivist pingestab olukorda tahtlikult
/nginx/o/2015/05/13/4058403t1hb7ee.png)
Hulk Georg Otsa nimelise muusikakool töötajaid on hakanud kooli sisekliimat vahendeid valimata pingestama, ütleb kollektiivilt umbusaldusavalduse saanud direktor Aarne Saluveer. Kuigi see on nelja aasta jooksul õppeasutuses juba teine suur sisetüli, ei näe Saluveer põhjust ise tagasi astuda.
Vaidlus hakkas hargnema mullu juuni lõpus, kui muudeti töötajate lepinguid. «Mitmed töötajad ei süvenenud muudatustesse kas siis teadlikult või oli palgasüsteem nende jaoks keeruline. Püüdsime selgitada nii palju kui võimalik,» rääkis Saluveer Postimehele.
Õpetajate töölepingute muudatused rakendusid septembrist. Direktor tunnistas, et osal lepingutel puudub tõesti töötaja allkiri. «Meie andmetel keegi töötajatest muudatusi ei vaidlustanud ja tänaseks on lepingud konkludentselt muudetud,» ütles Saluveer. Maakeeli tähendab see lepingu muutmist vaikiva nõusoleku alusel.
Saluveer põhjendas, et ka allkirjata lepinguid tuli ühtviisi rakendada, et tagada võrdne kohtlemine. Vanade lepingute säilitamine osale töötajatest polnuks aus teiste töötajate suhtes.
Otsa koolis on palju osakoormusega õpetajaid, sest suur hulk neist töötab kooli kõrvalt interpreedina. Kuna pilt on kirju, tekkis Saluveeri sõnul varasema palgakorraldusega palju ebaõiglust. «Näiteks see, et mõned töötajad ei täitnud lepingutingimusi ja kasutasid üldtööaega teiste tööandjate juures töötamiseks,» rääkis ta.
Kui lähiaastatel ühinevad kolm kooli – Otsa kool, Tallinna muusikakeskkool ja Tallinna balletikool –, ei saa sellist palgakorraldust enam lubada.
«Tunnistan, et olime liiga heausksed ega osanud näha ette, et mõned töötajad pole muudatusega nõus,» ütles Saluveer. Tema sõnul teavitas juhtkond õpetajaid muudatustest piisavalt vara, kuid tol hetkel ei tuntud muudatuse sisu vastu ka rohkem huvi.
Mingit ultimaatumit, et lepingule alla kirjutamata jätjad riskivad koondamisega, direktor enda kinnitusel esitanud ei ole. Saluveeri sõnul on mässu algatajad hoopis ise püüdnud kolleege eksitada ja keeldunud mitu korda asja konstruktiivselt arutamast.
Ent miks peab Otsa kooli personal Saluveeri autokraatlikuks juhiks ning on esitanud tema kohta viimaste aastate jooksul juba teise umbusaldusavalduse? «Ilmselt olen vahel üsna otsekohene ja teatud olukordades ei ole see kõigile meeltmööda. On aegu, mil saab olla populaarsem, ja ilmselt hetki, mil seda taotledes toimiks valesti,» arutles Saluveer.
Ta väitis, et pakkus jaanuaris kollektiivile kompromissi, mille järgi oleks täiskoha kontakttundide piirmäära alandatud 28 tunnile. Sellele ettepanekule pole vastust tulnud.
«Edasi leidis sama seltskond, et lihtsam on umbusaldust avaldada ja loota, et keegi teine teeb minu olukorras teistsuguseid otsuseid, mida ma ei usu,» ütles Saluveer. «Selle tõttu ei pea ma vajalikuks automaatselt tagasi astuda, kui keegi leiab, et minu tehtud otsus on talle vastukarva.»
Mis saab edasi? Saluveer loodab, et haridus- ja teadusministeeriumil õnnestub koolitüli taas lahendada. «Selle juhtumi valguses töötame välja koolile turvalise süsteemi, vältimaks võimalikke pahatahtlikke töötakistusi tulevikus,» lubas ta.
Ministeerium: Saluveeri tööga on probleeme
/nginx/o/2017/03/15/6451857t1heae7.jpg)
Viimase poole aasta jooksul on haridus- ja teadusministeerium Aarne Saluveerilt Otsa koolis toimuva kohta korduvalt aru pärinud. Nüüdseks on jõutud järeldusele, et töötasustamise ja palgakorraldusega pole õppeasutuses kõik korras.
«Kindlasti ei ole ministeerium seisukohal, et etteheiteid Aarne Saluveeri tegevusele pole: direktori tähelepanu on juhitud vajadusele muudatuste elluviimisse kaasata kollektiiv, koolijuhilt on korduvalt küsitud olukorra kohta selgitusi, kutsutud üles ebakõlasid lahendama,» rääkis ministeeriumi pressiesindaja Tarmu Kurm.
Ta märkis, et kuigi direktoril ongi seaduse järgi õigus kehtestada personali töökorraldusreeglid ja teha seal muudatusi, ei saa otsused olla langetatud kollektiivi seljataga. «Oluline on selle juures, et seda kõike peab tegema korrektselt ja õiguspäraselt,» toonitas Kurm.
Kas Saluveer on või ei ole korra vastu eksinud, Kurm ei avaldanud. Küll aga on ministeeriumi töötajad leidnud koolis olevat probleeme ja kui need püsivad, võidakse algatada audit Saluveeri kehtestatud palgakorralduse õiguspärasuse kohta.
Enne seda katsetatakse muid meetmeid. «Kuna nüüdseks on selge, et koolisiseseid kokkuleppeid ei ole suudetud saavutada, otsustati kutsuda kokku ümarlaud,» lausus ministeeriumi pressiesindaja.
Täna haridus- ja teadusministeeriumi Tallinna kontoris toimuval ümarlaual plaanib ministeerium selgitada mõlemale poolele nende õigusi ja kohustusi. Samuti on kavas arutada, mida peaks ette võtma, et taastuks töörahu. Kollektiivi umbusaldusavaldust Saluveeri suhtes pole plaanis kohtumisel kõne alla võtta.
Kuna Otsa kool on riigikool, peab umbusaldusavalduse asjus lõpliku otsuse langetama minister Mailis Reps.
_____
Aarne Saluveer (57)
- 1982–2006 – estraadistuudio vokaalpedagoog-kontsertmeister, muusikatoimetaja ja -õpetaja, Rocca al Mare Kooli Kaunite Kunstide õppetooli juhataja, Lasteekraani Muusikastuudio muusikajuht ja peadirigent
- Alates 1993 – tegev laulupidude liigijuhi ja dirigendina
- Alates 2006 – Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli direktor
_____
Otsa kool
- Asutatud 1944. aastal Tallinna Riikliku Muusikakooli nime all, aastatel 1949–1975 kandis nime Tallinna Muusikakool ning alates 1978. aastast on Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool
- Annab kutsekeskharidust põhi- ja keskkooli baasil ning kutsealast eelõpet, koolis on kaks õppesuunda (klassikaline ja pop-jazz-)
- Koolis töötab 136 lepingulist töötajat