Helme hinnangul aitas Macronil võita ELi propagandamasin

Mart Helme

FOTO: Sander Ilvest

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehe Mart Helme hinnangul tõi Prantsusmaa presidendivalimiste esimeses voorus euromeelsele Emmanuel Macronile võidu Euroopa Liidu propagandamasin.

«Ma hindan seda sarnaseks Hollandi valimistega. Tehti sama trikk, kus Euroopa Komisjoni kontrollitav kogu Euroopa Liidu propagandamasin pandi käima ühe kandidaadi toetuseks - see on siis Emmanuel Macron. Ja muidugi, eks propaganda mõjub, ega seda muidu propagandaks ei nimetata,» ütles Helme esmaspäeval BNSile.

Prantsuse presidendivalimiste esimese vooru võitis tsentrist Macron, kes läheb lõppvooru pühapäeval teise tulemuse saanud parempopulistliku Prantsuse Rahvusrinde liidri Marine Le Peniga.

Ennustades Macroni presidendiks saamise järel toimuvat, pidas Helme tõenäoliseks praeguse olukorra jätkumist.

«Macron ei muuda mitte midagi. Macron jätkab täpselt samas vaimus nagu tänaseni ja sisuliselt on see kummi venitamine tema juhtimisel. Mis tähendab, et probleemid kumuleeruvad ja ühel hetkel paratamatult ka Prantsusmaal poliitika radikaliseerub ja selle tulemusena [tuleb võimule] kui mitte Marine Le Pen, siis võib-olla keegi veel krõbedam haarab võimu,» leidis EKRE esimees.

«Ja sama juhtub ka paljudes teistes Euroopa riikides, kui niisugune Euroopa Komisjoni ajupesu ja kummivenitamine jätkuvad. Sest selge on see, et rahvad ei taha föderaliseeruvat Euroopat, rahvad tahavad ise otsustada oma saatuse üle, rahvad ei taha maksta Saksa pankadele kogu aeg priskeid dividende - see oli ju ka põhimõtteliselt Prantsusmaal üks teema,» rääkis Mart Helme. «Nii et see on Pyrrhose võit niiöelda eurokatele. Tegelikult see halvendab Euroopa Liidu olukorda pikemas perspektiivis, mitte ei paranda, ehkki propaganda püüab väita vastupidist,» lisas Helme.

Tema hinnangul ei saa Euroopa sel moel enam jätkata. «Ja lahenduseks ei ole Euroopa mingisugune föderatsiooni, mingisuguse Euro-impeeriumi ehitamine - sellele lihtsalt rahvad astuvad vastu. See on kõige kiirem tee Euroopa Liidu lammutamisele ja seetõttu olen ma ka selles suhtes väga kriitiline,» rääkis Mart Helme. «Mina tahan, et Eesti kuulub Euroopa Liitu, mis on rahvusriikide liit, suveräänsete rahvusriikide ühendus - nii nagu 2003. aastal, kui me andsime [rahvahääletusel] jah-sõna. Aga ma ei soovi olla impeeriumis, kui meie praktiliselt ei otsusta mitte midagi,» ütles Helme.

Kommenteerides väiteid nagu tahaks Le Pen Prantsusmaa Euroopa Liidust välja viia, leidis Helme, et ka see on propaganda. «Ta on öelnud, et ta teeb rahvahääletuse. See on sama idee nagu meil (EKRE-l - BNS), et kui Euroopa liigub edasi föderaliseerumise suunas, siis tuleb rahvalt luba küsida, aga mitte ära otsustada kuskil Stenbocki majas. Nii need asjad ei käi. Ja põhimõtteliselt Le Peni jutt on sama,» lisas Helme.

«Ja kui Le Penile heidetakse ette mingeid Vene-sidemeid, siis vaadake - Vene-sidemed on neil praktiliselt kõikidel seal. Prantsusmaa on üldse Venemaa suhtes üks kõige leebemalt meelestatud Euroopa riike. Ükski poliitik seal ei hakka vastuvoolu ujuma selles küsimuses,» leidis EKRE esimees.

Kommenteerides Macroni toetust Vene-vastaste sanktsioonide jätkamisele ütles EKRE esimees: «Noh, jah. Sanktsioonid on üks asi, aga vaatame, mis juhtub pärast valimisi. Enne valimisi räägitakse igasuguseid jutte. Kes saab viie rikkama hulka ja kes saab kuskile mujale.»

Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru võitis parteitu liberaalne tsentrist Macron, kes kogus 23,86 protsenti häältest. Teisena pääses lõppvooru parempopulistliku Rahvusrinde liider Le Pen 21,43 protsendiga. Fillon kogus 19,94 protsenti häältest, vasakäärmuslik Jean-Luc Mélenchon 19,62 ja praeguse presidendi kodupartei, sotsialistide kandidaat Benoît Hamon 6,35 protsenti häältest.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles