Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/09/03/71037t1heec0.jpg)
Riigikogu kinnitab täna ammuoodatud hasartmänguseaduse, mille mõjul panevad uksed kinni vähemalt pooled Eesti kasiinod ning magalarajoonidest ja väikelinnadest kaovad pea kõik mängupõrgud.
Üle nelja aasta ettevalmistatud uute reeglite jõustamises 1. jaanuaril ei kahtle keegi. «On selge, et õnnemängusaale jääb tublisti vähemaks,» tõdes hasartmängukorraldajate liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel. «Kaasa aitab ka majandussurutis.»
Tema sõnul on kaheksa viimase kuuga kinni pandud 18 mängusaali, neist kaheksa on hingusele läinud kahe viimase kuuga. «Surutise ajal teevad inimesed valikuid ja kulutavad vähem raha meelelahutusele,» nentis Rüütel.
Tema ennustuse kohaselt jäävad praegu Eestis tegutsevast 150 mängusaalist lähiajal alles umbes pooled. «Aga see polnud ka normaalne olukord, kus iga nurga pealt vaatas vastu mitu kasiinot,» lisas Rüütel.
Kasiinode võidurelvastumist seostas ta eelnõu pikaleveninud koostamisega. Suuremad hasartmängude korraldajad hakkasid juba mitme aasta eest selle nõuetele vastavaid uusi ja suuri saale avama. Teisalt jäid edasi «tiksuma» vanad ja viletsad mängukohad.
Suured väljaminekud
Kasiinode sulgemise trendile aitab ennekõike kaasa uue seaduse punkt, mille järgi peab ühes mängusaalis senise minimaalse kaheksa mänguautomaadi asemel olema vähemalt 40 töötavat automaati.
Ettevõtjatele tähendab vähemalt 200 000 krooni maksva automaadi ostmine suurt väljaminekut, lisaks tuleb neil maksta 7000 krooni iga automaadi pealt kuus. Kadu kuulutab uus kord just keldrikasiinodele ja väiksemate linnade mängukohtadele.
«Midagi pole teha – Põlvast ja Võrust käiakse Tartus ka teatris,» sõnas Rüütel. Kasiinoärimehed suhtuvad tema sõnul värskesse seadusesse mõistvalt.
Eelnõu parlamendi ette toonud rahandusminister Ivari Padari sõnul teenib hasartmänguturu korrastamine ennekõike mängijate ja laiemalt kogu ühiskonna huvisid.
«Olukorras, kus Eesti-suuruses riigis on patoloogilisi hasartmängureid kümnetes tuhandetes, on ilmselge, et täiendavad kaitsemeetmed on vajalikud,» sõnas Padar eelnõu esimesel lugemisel, tõstes esile sõltlastele seatavad ligipääsupiirangud.
«Samas on tegu Eestile olulise majandusharuga, millest laekub riigieelarvesse hasartmängumaksuna kaalukas summa,» tunnistas minister. 2009. aastal loodab riik koguda mängurite taskust 489 miljonit krooni. See summa ületab nelja miljoni krooniga tänavuse maksulaekumise prognoosi.
Valutu arutelu
Reformierakondlasest majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi väitel kulges riigikogus seaduseelnõu arutelu valutult tänu sellele, et pingsad läbirääkimised ja kooskõlastused, sealhulgas ka Euroopa Komisjoniga, olid varem läbitud.
Kõige mõjukama parandusena viis parlament seadusesse punkti, mis annab mittetulundusühingutele ja sihtasutustele õiguse korraldada oma põhikirjalise eesmärgi toetuseks loteriisid. See on lubatud aga vaid lotomonopoli ehk Eesti Loto kaudu ja valitsuse heakskiidul. Nii saaksid oma eesmärkide tarbeks raha koguda näiteks Tallinna loomaaed, Eesti Meestelaulu Selts, looduskaitsjad ja kultuurirahvas.