Kultuurkapital paneb kokku veel ühe võlgnike nimekirja

FOTO: Eesti Kultuurkapital

Kultuurkapitali juhid panevad kokku uut nimekirja inimestest, kes pole hoolimata korduvatest meeldetuletustest esitanud aruannet, millele nad on kultuurkapitalilt saadud toetuse kulutanud, et edastada võlglaste andmed inkassofirmale.


Uus nimekiri võlglastest tuleb pisut lühem kui see, mille kultuurkapital esitas kuu aega tagasi Julianus Inkassole, märkis kulkaks kutsutava fondi juht Raul Altmäe.



Möödunud kuul edastas kulka inkassofirmale võlgade sissenõudmiseks 34 nõuet – mitte 44, nagu algul meediast läbi jooksis –, millest üheksa juhtumi menetlemine oli üleeilseks seoses võlgade tasumisega lõppenud. Kahel juhul oli võlgnikega saavutatud kokkulepe võlgade tasumiseks.



Seekordse nimistu pikkuseks prognoosis Altmäe kuni 30 nime. Ehkki ta möönis, et esimese võlgnike nimistu avaldamine suve lõpus ajakirjanduses mõjus distsiplineerivalt, parandades aruannete laekumist lühiajalistelt võlgnikelt, ei soovinud ta eile uue nimekirja sisu avada.



«See on meie töö,» lausus ta nimekirja koostamise kohta. Postimehe küsimusele, kas uute võlgnike seas leidub ka kuulsaid inimesi, vastas Altmäe, et «neid ikka tuntakse küll».



Hoolimatud rahasaajad


Enne kui uus nimekiri lõplikult lukku saab, pidas ta ennatlikuks hinnata, kui suure summa peale on võlgnikel kuludokumendid esitamata. Julianus Inkassole edastatud esimesest võlgnike nimekirjast on menetluses nõudeid kokku 180 200 krooni eest.



Altmäe ei soovinud avaldada ka nende nimesid, kelle puuduliku aruandlusega inkassofirma juba tegeleb, põhjendades, et see on Julianus Inkasso otsustada, kas nimede avaldamine menetlusele kasuks tuleb.



Julianus Inkasso OÜ menetlusjuht Ivar Kamarik ütles, et kuna nõudeid on menetletud alles kolm nädalat, on  vara nimekirja avaldada. Firma tegevat seda juhul, kui võlgnik  vabatahtlikult ei maksa ega soovi teha koostööd lahenduste leidmisel.



Peamine põhjus, miks kultuurkapitalilt toetust saanud inimesed satuvad inkassofirma hambusse, seisneb Altmäe sõnul selles, et eiratakse vähemalt kaks korda tehtavaid meeldetuletusi esitada raha kasutamise kohta aruanne. «Väga paljudel juhtudel meid ignoreeritakse,» nentis ta.



Teine põhjus, miks aruanded mõnikord esitamata jäävad, seisneb selles, et kuludokumendid on kaotsi läinud. Näiteks näitleja Veikko Täär, kes käis kolm aastat tagasi kulkalt saadud 10 000 krooni toel tutvumas Londoni teatrieluga, tunnistas, et tema aruandevõlgnevus tekkis sellest, et Tallinnas murti sisse tema autosse, kust varastati osa vajalikke pabereid. «Arvasin, et saan need taastada, aga asi jäi venima,» tunnistas ta.



Siiski likvideeris Täär oma võlgnevused enne, kui esimene nimekiri Julianus Inkasso töölauale jõudis.



Oht sattuda kohtusse


Altmäe seletas, et kui aruanne jääb esitamata, kerkib küsimus kulkalt saadud raha sihipärase kasutamise kohta, mis omakorda tähendab, et raha tuleb tagasi nõuda. Siis tulebki appi kutsuda inkassofirma.



Kamarik Julianus Inkassost ütles, et kui võlgnikud nõudeid vabatahtlikult ei tasu ega soovi teha koostööd lahenduste leidmisel, rakendab firma kohtuväliseid mõjutusvahendeid, nagu maksehäireregistrid ja võlgnike nimekirja avaldamine ajakirjanduses.



Kamarik märkis, et inkassofirma nõudele lisanduv viivisenõue on umbes 1000 krooni ning nõudekulu 2000 krooni.



Kui kohtuväline menetlus tulemust ei anna, tuleb pöörduda kohtusse, märkis Kamarik. Sellega aga kaasnevad veel suuremad kulud.

Tagasi üles