Käsitööpaadiga Võhandu maratonil

Foto: Raivo Kalle

Aastal 2016 läbisin Võhandu maratoni kalamehest vennalt laenatud tavalise sõudepaadiga, esimest korda selle maratoni ajaloos üksi sellisel sõiduriistal. Nüüd mõtlesin teha elu natuke põnevamaks ja meisterdada paadi ise – igasugune isetegemine, käsitöö, DIY on ju praegu moes.

Võhandu maraton, Tamulast Võõpsuni, on umbes sada kilomeetrit pikk jõeralli, mis toimub alates 2006 ning on sellest peale iga aasta aprillis haaranud kaasa järjest enam osalisi. Sel aastal oli registreeritud koguni 866 alust. Maratoni eripära on see, et iga aasta on looduslike tingimuste poolest eriline. Palju sõltub jõe veetasemest, see võib kõikuda mitme meetri ulatuses. 2017 lumevaesel talvel oli jõgi ilmselgelt üsna madal. See tähendas aga keskmisest raskemat maratoni: pikemat (kõik käänakud ja kurvid tuleb läbi teha, ei saa üleujutuste tõttu neid sirgeks sõita), kivisemat, oksarisusemat, kitsama jõeoruga.

Oma käsitööpaadi aluseks, ei, siiski pealisehituseks võtsin 2014. aastal pooleli jäänud katamaraani projekti. Kuna Võhandu jõe käänulises, kivises ning paisuderohkes keskosas on palju võimalusi ümber käia, otsustasin ehitada väga stabiilse ja uppumatu paadi. Kahekereline katamaraan sobis väga hästi. 2014. aasta paadi pontoonideks olid plasttorud, aga need osutusid liiga raskeks ja kohmakaks ja neist ma loobusin. Otsustasin ehitada pontoonid nn sinisest penoplastist ehk stürofoomist, mis on vintske ja vastupidav, samas kerge ja veekindel nagu tavaline penoplast. 2014. aasta paadi tugev puuraam koos tullidega oli juba ära proovitud ja töökindel ning sain selle koos väikeste parandustega uuesti kasutusele võtta.