Politsei tunnistab taktikalisi vigu (1)

Risto Berendson
, uuriva toimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
26. aprill 2007: kell 21.40 algas suur rüselus märulipolitsei ja protestijate vahel. Politsei hakkas inimesi Tõnismäe pronkssõduri piirkonnast välja tõrjuma. Protestijate eemaletõrjumiseks kasutati valgus- ja heliefekte.
26. aprill 2007: kell 21.40 algas suur rüselus märulipolitsei ja protestijate vahel. Politsei hakkas inimesi Tõnismäe pronkssõduri piirkonnast välja tõrjuma. Protestijate eemaletõrjumiseks kasutati valgus- ja heliefekte. Foto: Raigo Pajula

Täna teeksime samasuguses olukorras taktikaliselt mitu asja teisiti, tunnistab kümme aastat tagasi aprillirüüstamiste ajal märulipolitseid juhtinud Toomas Malva. Kümme aastat tagasi oli olukord paraku kõigile uus.

Eestimaa enim turvatud koht oli toona Tõnismäe, pronkssõduri ümbrus. Seda valvasid sajad ahelikesse koondunud politseinikud, kellele iga eraisik oli potentsiaalne provokaator. Toonane siseminister Jüri Pihl oli andnud karmi käsu «tsiviilid» Tõnismäelt eemal hoida, sest Vene propaganda ihales kaadreid pronkssõduri külge aheldatud protestijatest.

Pikaajalise vastuluurekogemusega Pihl ei soovinud Venemaale seda punktivõitu kinkida. Kuid äkitselt seisis Tõnismäelt võitlust koordineerinud politsei staabibussi ukse taga vanem naine. «Kuidas sina, tädi, siia said,» imestas naisele ukse avanud politseinik. «Ma tõin teile pannkooke,» vastanud naine. Tema ühes käes oli riide all peidus taldrikutäis veel sooje pannkooke.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles