Karupojad ronisid maja kõrvale puu otsa lustima

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Gert Kallas sai aru, et vanakaru lähikonnas ei ole, käis ta karupoegi puu all pildistamas. Nood end inimesest häirida ei lasknud.
Kui Gert Kallas sai aru, et vanakaru lähikonnas ei ole, käis ta karupoegi puu all pildistamas. Nood end inimesest häirida ei lasknud. Foto: Gert Kallas

Viljandimaal üsna inimtühjal Maalasti looduskaitsealal elav Gert Kallas tegi läinud laupäeval oma maja juures parajasti ehitustööd, kui kuulis valju kisa – tuli välja, et seda tegid kolm karupoega, kes ronisid inimest kartmata maja lähedal puude otsas.

«Sellist vaatepilti polnud ma elus veel näinud,» tunnistas Kallas, kes puutub Navesti jõe ääres keset metsa elades tihti metsloomadega kokku ning on vabas looduses karuga varemgi tõtt vaadanud.

Esialgu meenutasid häälitsused maja kallal nokitsevale Kallasele kähriku haukumist või soku röökimist. Kui heli pika aja jooksul ei vaibunud, otsustas ta minna uurima, mis jõe ääres sünnib, ning avastas kolm puu otsas turnivat karupoega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles